mai 2011

kohutavalt mõnus õhtu oli. Käisime kontserdil, kellaansambel esines. Uskumatult kui ilusat kõla suudavad kellad tekitada! Hääletult naermine ja teineteise toksimine kuulus ka tegevuse alla.

Miks on hommikud nii külmad? Tundub nagu oleks terve öö aknad pärani lahti olnud. Eile õhtul oli räige võrkkiige igatsus peale, lehitsedes ajakirja, mille mulle tore naabrimees pihku surus. See oli selline tobedalt naljakas situatsioon, kõik tuli teretamisest ja ukste lahti hoidmisest. Ja ta pidas mind \”abielunaiseks\”. See oli päris hea nali, homme naeran!

Maast leian ma järjekordselt tühjasi pootsmani pudeleid, pilsi purke, kaks tühja veini pudelit ja teoreetiliselt peaks olema kuskil valge klaari pudelit+ pool pudelit viina. Maailmaparimad singi-juustu pirukatest on jäänud järgi vaid puru.

Peagi saan võtta hommikukohvist oma esimese tänase lonksu,Halleluuja!

homme võtan end kokku ja näitan oma tublidust!

Mitu päeva järjest olen ma varem ärganud,et jõuda varasemaks kellaajaks tööle aga seda kõike tulutult. Peavalu on ka üsna tavaliseks juba muutunud, ilmselgelt  igahommikune asi. Üks hea asi on, pätikohv tuleb mul üha paremini välja. See valmistab mulle alati rõõmu.

Käisin sünnipäevale. Jäin kauemaks kui plaanitud sai. Poolest tunnist sai  hoopis kuus tundi. Alkoholi sai pruugitud äärmiselt vähe. Seltskond oli kirju, mitte õelda, et osad olid reaalselt maltsad. Lohutuseks võin õelda, et peo mõte oli iseenesest hea. Õhtu möödus meil külmetades,otsisime igast võimalikust kohast sooja. Ööhakul suutsime end suruda lõkke äärde. See oli vist halb