Olen teile võlgu paar blogipostitust!

Laupäeval käisime me siis täikal. See oli üldse meie mõlema esimene kord täikal osaleda. Esialgne plaan oli tassida mu stanget õnne tänavalt kalevi tänavale, lisasime koormaks veel Marguse kotid. Jõudsime vaevu maja tagant välja tulla kui stange mõtles ,et nüüd oleks aeg koost laguneda. Seda ta tegigi,kõik riided pudenesid maha ja olimegi ühe kõnnitee kinni pannud.  Seisime, naersime, sest me ei osanud midagi muud teha. Lõpuks kutsusime takso, mitte õelda et andsime alla!

Taksojuht saabus  ja sõimas meid \” miks-te-ei-tellinud-suuremat-taksot! stiilis. Me ei mõistnud, sest isegi meie saime aru,et see kõik on võimalik, stange kokku, asjad peale ja läksime. Jõudes kohale selgus, et lasime (kogemata) end teisele poole teed parkida, viskasime taksolt asjad maha ja alustasime tassimist mäe otsa. Oh seda rõõmu!

Täikale saabusime esimeste seas,korraldaja näitas koha kätte ja alustasime asjade lahti pakkimisega, 12ks olime me juba valmis ja tulidki esimesed ostjad. Kahjuks/õnneks oli Margusel ka üks tõmbenumber .Nimelt müüs isetehtud murakamoosi, mis läks nagu soe sai. Minul riietega nii hästi ei käinud, ega see polnudki asja mõte . Mõte oli vabaneda oma riietest, kuigi ma olin sunnitud ikkagi enamus riided koju tagasi viima.

Mingil ajavahemikul külastas meid Marguse sõber, alguses küll väitis   \”Ma kauaks ei jää\”, aga tegelikult passis ta lõpuni.  Vabatahtlikult sunniviisiselt ostis ära minu mantli ja marguse särgi. Kuigi ma ta nime ei teadnud, oli meil siiski sitaks lõbus. Enamus ajast naersimegi nagu iibakad. Siinkohal ma tänaksingi teid, aitäh aitäh! Oli tore.

Ja nii me läksimegi. Kui nüüd seda pilti vaadata tundub, et see oli sitaks kerge ja probleeme selle tassimisega nagu ei tohikski tulla. Aga eksite, me tegime rohkelt peatusi, korjasime üles pudenenud riidepuid ja stange torusi. Tähe Ja Eha tänava ristmikul kaotsime asjade üle kontrolli ja kõik kukkus maha.

Rohkem säravamaid hetki nagu polnudki, aga ma tunnen et naersin poole aasta koguse!

Pühapäeva õhtul käisime me kõik kolm Gennis. Mul õnnestus saada listi ja võtta veel kaks inimest kaasa. Siin nad on, Margus ja Ilma-Jürgen!

Kontsert oli sümpaatne ja soe.