2012

12 päeva veel sünnipäeva pidamiseni.

jaaniusse me ei leidnud, üle lõkke me ei hüpanud! Sellised jaanid see aasta.  

Lunake on meil reisinud kahe päevaga kokku üle 300 kilomeetri. Kartsime küll, et see kurnab ta ära, aga läks vastupidi. Ta on üllatavalt rõõmsameelne ja on juba uue kohaga harjunud.  

Täna suhtlesin ma Tartu erinevate kauplustega, ajasin taga õllemeistri leiba, millest ma koduõlut valmistama hakkan. See ei olnud üldse kerge tegevus, sest ainult ühel poel oli see olemas.  

Ma ei kahetsenud kordagi seda, et otsustasin häälega üheks õhtuks Vastseliina tulla. Luna rõõm oli lausa piiritu, terve maja oli seda täis. Ma armastan seda koera. Tegelikult oli eilne õhtu pea, et täisulik.  

Kui ma tahan täna väga hullu mängida, siis ma lähen peale tööd rattaga Vastseliina. Luna igatsus on lihtsalt nii meeletu ja selgus, et ta jääb vastseliina kauemaks kui plaanitud. Tegelikult on teistel õigus, see sõitmine kurnaks teda ilmselgelt ära, ühest eesti otsast teie eesti otsa pole lihtne reis.  

Sellel nädalal võib vabalt panna Lunale seljakoti selga, sest see koer reisib koos meiega. Neljapäeva hommikul lahkume me esimese rongiga Tartust.  

Täna lähen ma oma kodulinna tagasi. Kodulinna all mõtlen ma muidugi Tartut. Sest seda see just on.  

Paus 1o sekundit,et sügavalt sisse hingata 1 minut,et vaadet nautida 2 minutit,et tassike teed teha 10 minutit, et pea selgeks saada 20 minutit, et emale helistada Pool tundi, et võimelda Paar tundi, et hea raamat läbi lugeda Päev,et end mõnusalt tunda Nädalavahetus,et tähti vaadata Kaks nädalat, et jõudu koguda Kuu aega, et midagi uut õppida

Läksin suurte lootustega Võsule. Lootsin, et kõik on nii nagu alati olnud on. Teate küll, erinevad seltskonnad, jämmimised rannas, öised alasti ujumised,huvitavad inimesed. Võib-olla oli asi selles, et läksin sinna valel ajal, inimesi veel ei olnud, pole lihtsalt see suve hooaeg  veel jõudnud õieti alata. Niisiis me liikusime ühest kohast teise, ühe rahva juurest teise