Mõtlesin ammu selle postituse kirjutamise peale, ent lükkasin seda aina ja aina edasi. Ma tahan küll sellest rääkida aga ma audalt üritan mitte minna nii väga isiklikuks. Mul on olnud komme selliseid asju mitte rääkida,  ma võin vabalt kõigest rääkida aga kui asi läheb valusaks ja isiklikumaks, tuleb blokk peale. Ma kardan  ennast täielikult avada.

Sorri, ma lihtsalt pidin üle vaatama, millal ma viimati blogisin. Ise ka unustan ära. Tegemisi on paju ja nüüd tuleb see kooliaeg. Kas ma olen valmis? Ma ei tea. Kas on üldse olemas lapsevanem, kes on kooliks valmis?

Algselt pidin ma ka seal osalema aga ma panin kuupäevadega metsa ja kuna nii minu kui ka hendriku graafikud jooksevad üksteise alla, siis see kuu oli väga raske üldse midagi kokkusobitada.