Sügisest ei muutu erilist midagi. Kõik on ilmselge,mis mul teha tuleb. Lõpetada kool ära (hah,kevadel ), minna Rootsi keele kursustele, jääda elama sinna samasse korterisse, käia meeskonnas tööl, üritan kuskile ettekandjaks saada, teen oma elu korda.Kõik oleks nagu tavaline, peale rootsi keele kursuse. Sügisest hakkan ma jälle elama linnaelu. Nii hea nagu ta on. Esimese […]
Paar mõnusat päeva veel ja me võimegi suve lõppenuks kuulutada. See suvi oli lausa pöörasust täis. Suve algus polnud mulle eriti roosiline. Hardost ning meist on jäänud kõigest üks tore mälestus. Milllegi lõpp on uue algus. Siin pean ma Kirstit tänama, selles. Tema tuletas mulle selle tee meelde, mida ma olin käinud ja mille ma
Sõit sinna minnes oli üpriski väsitav. Lasin kohati silma looja. Mikk otsustas ka mulle helistada ning välja kutsuda. Õu düüd , ma olen hetkel viljandis. Ja nii see jäigi. Käisime kõige pealt tädi ja onu juures läbi ja ema veetis hullult mu aega. Pidin juba ammu linnas olema. Mm , varsti kunagi sain ka Elariga
niiiii jube uni on peal. Kell saab kaheksa ning mu emmekallis pole ikka veel valmis. Ja kas ma mainisin,et noh ma vihkan ootamist?Hetkel teen ma aegaparajaks Riho unenäo blogis tsillides ja jätkuvalt ma loen 21-nda augusti sissekannet.: Sõidame Siimu autoga. Esiistmel istub Täpsu. Järsku käib räme pauk ja auto esiosa justkui liigub minu poole. Siim
Ma tahaksin õelda,et täna on ilus hommik.Olenemata sellest,et väljas nii hall on. Olen alla nelja tunni ilusti maganud ja loomulikult magama minnes viibisid kaks kassipoega minu voodis ja hakkasid nurruma. Mmm,täiesti nauditav ning igati tore.Ja Eneli pole ka koju jõudnu, ma tõesti tahaks teada,et kuhu ta edasi pidutsema suundus.Kuidas ta jaksas aga siiski täna õhtuks
Täna rääkisime Liisuga oma tunnete alla surumisest ja jalgadega mutta trampimisest. Me oskame seda liisuga mõlemad ideaalselt. Teistel on raske arusaada, mida me tunneme või mis meie sees toimub. Ja ma leian,et kõik ei peagi seda teadma. Viimasel ajal olen ma pidnaud oma aja maha võtma ning selginema ning mõtlema üha uuesti läbi oma sihid
Algus oli tavaline. Sõitsin emmega koos palmse,et sealt bussiga võsule roomata. Tegin tutvust selle uue kõrtsiga ning kella üheks kobisin bussipeatusesse. Mida ei tulnud, oli buss ? Emme lihtsalt ajas päevad sassi ning arvas ,et eilne päev oli reede. Je,võtsin oma koti ning käsna kalle õhupalli ning asusin teele. Kõndisin natukene maad, kontakteerusin Liisuga ja
Muljed Liisi juuurest… Loe edasi »
Paari tunni pärast pole mind enam kodus, olen võsul Liisi juures. Kingin talle oma kalli käsna kalle õhupalli, kuna hetke seisuga olen ma täitsa pankrotis. Kohe varsti otsin valget paberit ning hakkan kaarti vorpima, see isetehtud. Riiete suhtes olin suht kaua otsustusvõimetu. Proovisin niipalju hilpe selga, vanemaid kleite, ühe puhvis kleidi,pükse,särke ja lõpuks jäin siiski
