Miks ma küll öösel otsustasin blogida? Noh, esiteks sellepärast, et olen juba poolteist tundi unetuna üleval passinud. Ja teiseks, mõlemad lapsed magavad nii rahutult. Peangi hommikul Augustit kraadima, oli tavapärasest veidi soojem. Peale selle on raseduse lõpp nii kohutav, nagu te mu eelmistest postitustest aru olete saanud. Iga päev tunnen et olen poolsuremas. Ma reaalselt […]
Ma tahaksin nutta. Tegelikult eile nutsingi. Mul tulevad seljavalud hooti, kuid eilne valu ületab kõik eelnevad vaevused ja kaebused kokku! Ma lihtsalt nutsin keset tuba. Vot selline on raseda elu! Siinkohal kadestan neid rasedaid, kellel on kõik nii roosamanna ja ise peast ka rõõsad! Kuid homme mu kallid sõbrad, on mul arstiaeg! Mis tähendab omakorda,
Ma pikalt ei viitsi küll kirjutada, end kogu see ettevõtmine oli puhkusest väga kaugel. Ma tõesti lootsin, et ehk saan veidi hinge tõmmata, sest lapsed käituvad külas üldiselt hästi. On nunnud, rõõsad ja väga toredad.(loe: nad oli terve reisi jooksul ühed parajad metslased, kes panid sõna otsesemas mõttes mind proovile) Teate, kui raske on sõbrannaga
Viljandi ja lapsed Loe edasi »
