Iga päevaga lükkan ma ühte oma otsust edasi. Ühel hetkel olen ma selles täielikult kindel kuid teisel hetkel ma muudan jällegi oma meelt. Ma pole veel valmis seda tegema..sest ma kardan. Kardan kõike seda, mis sellele järgneb. Samas ma tean, et ma pean seda tegema. Ma lihtsalt ootan seda õiget aega , kuid ilmselgelt selle […]
2009
Eilsest ilmast ma ilmselgelt aru ei saanud. Kord paistis päike, kord sadas, kord oli meetult külm ja järgmisel korral paistis jällegi päike ja tundsin seda mõnusat soojust..Ja jällegi sain ma ilusti peal. Esimene autojuht oli naljakas. Sellinne suur mees, konkreetselt suur mees oli mahutanud ennast ühte pisikesse autosse. Teine autojuht koos oma kaasaga olid venerahvusest
mpjhiutse
Kelll on kaks öösel ja ma istun üksi köögis. Seltskond lahkus poole tunni eest. Kõik läks perse, kuigi seda keegi mulle päriselt näkku ei õelnud. Nende arvates oli tsill.. Oo, muidugi. Ma ise olin veidi vihane ning mulle ei mahutunud pähe kuidas saab üksainus inimene purustada kogu seltskonnahinge. Aga nagu õeldakse : Mis sitasti see
Esimest korda üle pika aja käisin ma väljas. Jõime Aivoga kakaod. Pärast seda läksime Tapperisse. Saime Ivo, Karli ja teistega kokku. Selgus, et Aides esineb siiski alles kell kümme ja me tõesti poleks viitsinud seal kaks tundi niisama ka istuda. Siis läksime viimsisse, viisime Karli ära ja läksime veel Hando juurest läbi ja lõpuks maanudsime