Ja meil on kena kommesuudelda teineteist
2011
olen maganud ei vähem ega rohkem kui kaks tunnikest. Ülejäänud aja passisin ma tühja. Kiisu helistas mulle kell viis, et mind ülesse ajada. Ta ei teadnud seda,et ma olengi üleval. Aitäh sulle, igal juhul. Panin kiiresti kohvimasina tööle, keedan paar keedumuna kaasa ning 5.40 on mul minek autoga Korpo saarele. Pool tundi praamiga sõitu. Lähen
Mul on külmaks läinud tee, mikrolainahjuks soojaks aetud mitte just kõige maitsvam õhtusöök, millele omakorda lisandus kapist leitud heeringafileetükike.. Noh, ütleme nii, et elu on siin täitsa hernes! Mahlapakk lõppes ka üllatavalt kiiresti otsa , mitte seda, et ma oleksin paadunud apelsini-mango mahla fänn aga ei, tegelikult oli see maitse päris huvitav ja hea. ..olen
Nii palju siis varem magama minemisest, läksin isegi eile hiljem kui tavaliselt. Aga raisk, kätte maksis. Magasin sisse, jõudsin alles poole kaheksaks tööpostile. Polnud hullu, nagu ma aru sain. Naeratustega anti mulle tööülesanne kätte. Isegi valida anti , et kas korjan tomateid või võtan lehti. Mõlemad on samalihtsad, seekord, jälle, valisin ma siiski lehed. Uskumatu,
hommikul tegin pättust ja läksin tööle poole seitsmeks. Esimesed äratused panin kohe kinni, järgmisi äratusi hakkasin juba tasahaaval aksepteerima..mõtlesin veel unesegaselt, et viis minutit veel ja nii läkski. Viiest minutist sai nelikümmend minutit. Venisin nagu eilne hambapasta, kuid suutsin siiki kohvi valmistada ja oma moonakarbikese ära täita, et lõunal päris nälga ei jääks. tööl oli