See on nüüd see koht, kus ma pean oma sõnu sööma hakkama. Nimelt olen olnud alati geelküünte,ripsmepikenduste ja solaarimis grillkanaks muutmise vastu( põhimõtteliselt igasuguste võlts asjade vastu, nimeta ainult), aga äsja panin esimest korda elus aja kinni ühes ilusalongis, mida mulle soovitati. Sooviga paigaldada ripsmepikendused.Mitte, et mul endal poleks piisavalt. Õnneks on mind õnnistatud tumedate […]
kui söön oma sõnu! Loe edasi »
Paul on nüüdseks 8 kuune ja 3 päeva vanune poisiklutt. Ma ikka imestan, kui kiiresti see aeg ikka lendab. Endalgi on tunne, nagu oleks äsja sündinud. ja vaadates riideid, mis talle ammu ilma väikseks on jäänud, isegi need annavad märku, et tegemist on ühe suure ja pika maamehega. Mõõte ja kaalu ei tea, sest arstil
Natukene ka Paul Herberti arengust Loe edasi »
Ma olen ilmselt miljon korda oma blogi välimust muutnud(Loe: ilmselt muudan veel mitu miljonit korda). Ja ma ei ole mitte kunagi rahul, alguses meeldib täiega aga pikapeale tüdinen ma sellest ikkagi ära ja ma vajan värskendust. Värskenustei vaja ma ainult blogis, Hendrik võiks teile rääkida, kui mitu miljonit korda olen ma tubades mööblit ümber paigutanud.
igal ühel omad veidrused Loe edasi »
Ma pole olnud aastaid eriline alkoholisõber, üldiselt mulle ei meeldi eriti juua. Mõni kord olen võtnud moe pärast paar lonksu. Viimati olin väga purjus Tartus elades. Enne sinna kolimist olin ma praktiliselt täiskarsklane, aga mingit moodi suutsin põdeda ma seal linnas oma elu esimest ja viimast pohmakat. Loodetavasti. Tulles tagasi joomise juurde, siis võin õelda,
Kui Täps end purju joob Loe edasi »
Mul on kahju, et olen oma blogi unarusse jätnud. Mul lihtsalt ei ole selleks enam üldse aega. Varem kui olin oma asjadega ajahädas, nüüdseks olen ma nendesse lausa uppunud. Mul on tunne, et teha oleks veel nii palju, kuigi kõige tähtsamad asjad oleks nagu paigas. Ma toonitan sõna OLEKS! Aga ma olen kuidagi palju õnnelikum.
Teie ümbert kaob tsivilisatsioon. Teil ei ole kellegiga suhelda, peale oma (tulevase) perekonna . Lähiümbruses pole ainsatki kohvikut, mis näeks välja reaalselt \”Kohvik\” .Te ei näe oma sõpru. Suhtlemine jääb iga päevaga aina vähemaks, või on see üldse sootuks ära kadunud. Kunagistest \”sina\”tuttavadest või endisdest töökaaslastest on saamasTeie uued sõbrad. Ja sõpradest, keda Te arvasite,
Teate, mis juhtub peale seda, kui olete linnast maale kolinud? Loe edasi »
