Blogi

Päev oli täis erinevaid inimesi. Õhtuks seadsime oma sammud linna poole. Tegelikult oli  terve päev täis sarkasmi. Väga hea, et on inimesi, kes viisakalt sellega kaasa tulevad. Jõudsime jooksmas ka käia. Seekord tegime me suure suure ringi. Nelikümmend viis minutit pole nalja asi.Tempo oli mõnus ja ühtlane.

Loe edasi »

Haarasin öösel oma telefoni ja võtsin vastu, lõpuks!  Esimese kõne panin ma muidugi kohe  kinni.  Helistajateks oli Karl ja Aimar. Nad oli prallel. Kutsusid mind kõrval majja. Minutiga olin ma riides ning juba välja suundumas. Seltskond oli uus ja kirju, pigem rohkem uus. Kaineid inimesi praktiliselt ei eksisteerinud. Naissugu oli vähemuses,lõpuks jäin ma puhta üksinda.

Loe edasi »

Jõudsime käia kolmes erinevas muuseumis, ühes botaanikaaias( ha-ha), tähetornis- milles ma muidugi pettusin ning Vanas Antoomikumis- kas oleks kohatu nüüd õelda, et ma sain sealt peaaegu trauma? See oli lihtsam tunduvalt julmem versioon sellest, mida ma olin endale mõttes  ette kujutanud. Külmavärinad olid teretulnud, rõvedusepiir sai ületatud aga samas, see oli nii kuradima põnev!

Loe edasi »