Msn jamab, nett jamab. Kõik nad jamavad. Ma ei jõua korralikult isegi vestlusesse süveneda kui ma olen juba jälle offlainis. Ma ei suuda isegi vihastada selle peale, ainult ajab naerma. Alguses ma vihastasin, pärast oli see juba paratamatu.Enne käisin jalgrattaga sõitmas. Polnud nagu iidamast-aadamast selle otsa saanud. Pidin poes käima, ostma tordipulbrit, et mu emme saaks mulle pannkooke teha.Kuigi pikk see maa nagu polnud aga siiski väsitas see niii ära ja peale selle , mu väike varvas teeb mulle meeletult valu. Ja tagatipuks, oh õudust mu pea valutab. Aga mu tänased plaanid läksid metsa, sellepärast ma ei harrastagi plaane nagu eriti teha. Homse kohta pean veel Märteniga rääkima, Ottiga, Hardoga, Eckuga veelkord üle ja siis veelkord Jackiga 😉 . Sellest tuleks üks hea õhtu, levika ülemisel korrusel.Aga teine variant on see, et ma lähen Viljandisse ( Mis mul hetkel meelde just tuli).Igaljuhul pean ma ilmtingimata tallinnasse minema ja siis vaatab, et kas ma lähen viljandisse või jäängi sinna. Tahaks mõlemasse kohta jõuda, kuid see oleks piisavalt võimatu soov, et seda kuidagi üritadagi proovida.
Kõige parem uudis on see, et msn ei lase mind enam üldse sisse. teistes ägedates kohtades saan ma jätkuvalt käia. Oh seda rõõmu, Oh seda rõõmu.