Paari tunni pärast pole mind enam kodus, olen võsul Liisi juures. Kingin talle oma kalli käsna kalle õhupalli, kuna hetke seisuga olen ma täitsa pankrotis. Kohe varsti otsin valget paberit ning hakkan kaarti vorpima, see isetehtud.
Riiete suhtes olin suht kaua otsustusvõimetu. Proovisin niipalju hilpe selga, vanemaid kleite, ühe puhvis kleidi,pükse,särke ja lõpuks jäin siiski oma tavalise riietuse juurde. Mustkad kingad,mustad sukad,neoonroosa seelik, lai must püksirihm,must liibuv pluss, selle all on muidugi nunnu valge särk, peas on mul must müts ning kaelas kollased pärlikesed ning käes mustad. Pean veel ülesse leidma oma blingist kõrvarõngad, siis on täitsa okei.
Täna peab säilitama oma tugevat iseloomu, mitte minna ahvatluste küüsi. Korralik nagu ma olen igal pool, jaa.
Tõepoolest armastan seda tüdruku, üks kallimadest. Tema on pind minu südames. Vahest torgib kui me oleme teineteist unarusse jätnud aga teinekord jälle tantsib rõõmust,kui me koos oleme. Ta jääb sinna igaveseks,isegi kõigi teiste kiuste.