Paar mõnusat päeva veel ja me võimegi suve lõppenuks kuulutada. See suvi oli lausa pöörasust täis. Suve algus polnud mulle eriti roosiline. Hardost ning meist on jäänud kõigest üks tore mälestus. Milllegi lõpp on uue algus. Siin pean ma Kirstit tänama, selles. Tema tuletas mulle selle tee meelde, mida ma olin käinud ja mille ma olin tänu Hardole unustanud. Ta teadis ka seda, et mitte miski ei murra mind lõplikult. Ma saan kõigest üle, sest ma olen siiski üks rõõmsameelsemaid inimesi. Tasapisi läks jälle kõik ilusaks. Tulid sõbrad mängu. Tegelikult olid nad mul koguaeg olemas. Suvi hakkas pööraseks kiskuma. Me käisime lampi igalpool, sõitsime meeletult autoga. Üks tore õhtu jätk oli see, kui me otsustasime kolmekesti lätti minna. Ja nii me läksimegi, niii lampi kui lampi.Hommikul tulime ka tagasi lampi,istusin kokku üle tuhane kilomeetri autos. Ma istun alati kõrvalistmel ning alati ees. See oli ainult üks õhtu, teised ööd olid veel pöörasemad. See oli hea, et ma ei teadnud mitte kunagi kus me maandume ning kus me sõidame ning kus ma hommikul ülesse ärkan. Ma armastan selllist teadmatust, pole kunagi planeerija olnud. Ega hakkagi olema. Ma olen alati olnud seikleja tüüpi. Ma armastan seiklemist ning olla teadmatudes olukordades. Ma olen ka saanud niiivõrd palju tutvusi. Kõigiga loomulikult ei jõua ma praegugi suhelda. Ja nagu kärdu tavatses õelda, et Täpsu ja tema poisid. Sesmõttes mul on koguaeg olnud rohkem vastassoost sõpru. Mul on üpriski vähe sõbrannasi aga . Ja terve suvi on mul olnud nii palju uusi võimalusi, uuteks suheteks. Aga ma olen kõikidele Ei õelnud ja nii lihtne see ongi. Ma oskan ka elu nautida niiet, ma olen igal pool olnud korralik. Olen ainult ühel korral valesti käitunud aga ma ei kahetse midagi. Kõikidest vigadest me ju siiski õpime.

Juuni- Kuu, mis alustas mu pöörast suve
Juuli- Kuu, mis oli veel pöörasem.
August- See on olnud täis müstikat.

Augusti kuu on mul siiamaani see kõige erilisem olnud. See kuu,kus ma olen veel rohkem uusi tutvusi saanud ning ma tõden,et ühe silmarõõmu ka. Ta on siiski üks erilisemaid inimesi, keda ma tean ja kes mu elus on olnud. Ma võiksin teda nimetada, selleks ideaalseks noormeheks. Rohkem ma selle kohapeal ei tahaks eriti peatuda. Niigi on raske saada nendest mõtetest lahti. Ma tegelen sellega, sest ma kardan kiinduda. Tõsimeeli, mul on niigi hetkel hea aga ma sisimas tean,et temaga oleks siiski veel parem. Minu kättesaamatuse objekt.