![\"\"](\"http://mulleennustamaniikuiniieiusu.files.wordpress.com/2008/08/1147093868.jpg\")
Selle kahe päeva jooksul olen ma niivõrd palju hääletanud,et täitsa tore kohe. Esialgne väljasõit oli mu maakohast, Tõugult. Marsuudi kirjutaksin ma heameelega siia ülesse. Tõugu-kotka-kuusalu-tallinn-kose-imavere-viljandi-olustvere-tallinn-saku-tallinn-tõugu. Autode peale sain ma suhteliselt kiiresti,nagu alati. Tallinnas sain ma rakuga kokku, kiirutasin teda veel tagant. Enne nelja leidsime me juba endid lennujaama juurest hääletamast.Konkurente oli lausa hulgi. Niii palju hääletajaid no. Saime mingi uhke bemari peale, kus minu avastuseks istus mu endine koolivend Gregor. Nad kuulasid ülihead muusikat. Urmas Alender, Ruja ning Vennaskond. Kas saaks veel paremat midgai tahta. Nad panid meid kose mahal kuskile. Hääletades sai nalja. Sai nii tantsitud kui naerdud,lolli mängitud ning nunnutsetud. Rakul oli külm, kuid mul polnud kohe mitte midagi. Jaa lõpuks me saime ühe onukese peale kes otse viljandisse meid viis. Jõudsime õigeaegaselt kohale. Kerge pettumus oli ka, kuid selle kohapeal ei tahaks ma kuigi palju peatuda. Kontsert mmm, oli mmm huvitav. Vahepeal sai rakuga hullu pandud. Kuid rahvas valmistas pettumust aga samas… äkki oli viga esinejates. Äkki nad ei osanud lihtsalt inimesi käima tõmmata? Mina isiklikult jäin kõigega rahule..no peaaegu. Raku pidi mingi aeg ära minema,jättes minu lausa ihuüksi. Tegelikult oli Elari ka kuskil..mm lõpuks sai ta oma mütsi ka. Asi mis ei kukkund väga hästi välja. Mina ilmselgelt viskaks selle kuskile kapinurka vedelema. Aga samas mulle see ju täitsa sobis.{ Rakule meeldis kaväga,kusjuures } Varsti oli aeg, kui ma Elarile tsau ütlesin ja kadusin. Mõtlesin , et ma pean need 22 kilomeetrit jalgsi kõndima. Kuigi ma sain kohe auto peale, jällegi toredad poisid. Selgus,et nad olid nöpsu naabrid. Mmm, nad kuulasid metsatöll i. Nöpsu väike õde ootas mind pingsalt. Tegi mulle kohvi ja pärast läksime me hernevargile. See oli naljaks moment. Kahekesti pimedas,minul oli taskulamp ja me kõndsime kuskile põllu peale. Ise ma naersin, kuna see oli niivõrd naljakas. Saime natukene herneid, kui ma luulusi kuulma hakkasin. Me mõlemad ehmusime ning jooksime käest kinni joostes ära. Jõudsime me majja tagasi. Ta aitas mul vooodit teha. Igati armas ettevõtmine. Sain sellise nunnu roosa armsa voodipesu. Hommikul ärkasin ma enne kaheksat ülesse. Päike paistis näkku, niiivõrd ilus hommik. Niivõrd positiivne. Ärkasin ülesse, panin voodi kokku, tegin kohvi, vaatasin simpsoneid ja mõnulesin. Kümne aeg ma võtsin oma seitse asja ning kadusin. Ei jõudnud oodata kuni nöpsu õde kunagi ülesse ärkab. Kirjutasin talle kirja, et igati meeldiv ning tore. Kõndisin läbi metsa. Nägin kahte metskitse ning imetlesin sealset loodust. Kuulasin mp3-est oma lemmikuid lugusi ning kõndisin ja kõndisin. Kuni jõudsin tee peale välja. Nii kui ma pöidle ülesse tõstsin , võeti mind kohe peale. Ja selle vanaonukesega sain ma otse Tallinnasse. Ta rääkis palju, vahel natukene segaselt ning ma pidin kuidagi moodi sellest aru saama. Tallinnasse jõudes sain ma Liisiga kokku. Liisil oli tuumapohmell. Nii joogist kui ka mõnusadest asjadest. Võttis mind stockmanni juurest peale ning põrutasime tema kullakalli ferruga kristiine poole. Kuna mõlematel oli eriti nälg otsustasime sööma minna, liisu kulul. Sest mina nagu ma olen. Rott, hetkel. Käisin enne seda R-kisoksit veel mahla ostmas. Pidin olude sunnil jooma apelsinimahla. Nagu me kõik teame on Täpsul alati üks ja see kindel mahl. Multinektar just Aura poolt toodetud. Tellisime toidu ära, jätsin korraks mahlapaki koti taha ning läksin liisule appi kandiku tassimisel. Ja tagasi tulles oli mahlapakk läinud : O Õnneks keegi mu seda suurt kotti ei tahtnud. Aga me ei lastnud sellest häirida, sõime edasi. Siis me läksime mm Innule appi kolima. Innu on loll,lasi nii heal korteril võimaluse käest. Vanalinnas, lollidemäe juures. Nii heal kohal ning niivõrd ilus. Olgu, nalja sai palju. Vähemalt oli õhus hulgaliselt positiivsust ning nalja täis. Mingi aja pärast jätsin Innu,Anti ning Liisu maha ning suundusin läbi vanalinna tammsaare parki. Pidin Rihoga kokku saama. Ootasin ta marsa ilusasti ära ning suundusime R-kioski. Peale seda läksime me metro kohvikusse, ostis mulle kohvi nelja koorega ning nelja suhkruga. Klienditeendiaja küsis, et kas me teeme nalja. Haha, ei. Vähemalt ma sain lilla topsi ning lilla imeilusa lusika. Lusika jätsin ma muidugi alles. Siis me käisime kaubsist läbi, pidi immule süüa ostma. Ütlesin talle,et ostaks seene-singi pitsa ja ta tegigi seda. Läksime bussi peale ning suundusime laulukale. Laulkal oli paar selli juba ootamas. Panin oma ägeda punase suure koti maha ning suundusin jutulainele. Mingi tore meeskonna tüdruk hakkas muga juttu rääkima ning pärast kõndsime me laulukal ringi nagu mingid asjanaised. Üritasime välja mõelda seda, et miks ühes kohas väravat ees polnud. ja varsti tuligi see Snoop Doggi buss. Niii toonitud klaasidega, et jube kohe. Üks väike mungu tegi mulle silma. Stiilne nagu ma olen. Hahaha. Meeskonna inimesi hakkas aina juurde tiksuma. Ja varsti oligi meil juba ring moodustaud. Tegime nalja, naersime,rääkisime. Mingis kohas olin jällegi üliviiskas teiste suhtes. Lausa rõõm on seda teha. Aeg aina läks ja rahvast tuli juurde. Varsti oligi aeg kus tuli kogunemine. Ma paistsin kahel korral jälle silma, iseendaga loomulikult. Kristenit oli ka tohutult hea meel näha. Tunnistas mulle ülesse,et ta tundis must puudust. Minu positiivusest ning seda kuidas ma \” tere \” ütlen, oh kui te vaid teaksite:D Lausa nunnu oli seda kuulda, teades,et kellegil valmistab alati rõõmu minu nägemine. Kristenile tuli juba kaugelt naeratus näole,kui mind nägi. Martin tuli ka juttu ajama. Rääkis, et Marek on ka kuskil juba hommikust saati peal. Tahtsin talle tere minna ütlema aga ma ei jõudnud. Mind pandi liiklusesse, wtf nagu : O Ma olin nii kindel, et ma ajan nii ummikusse kui vähegi saab. Nonii, natukene sebimist ning ma võisin end Rihoga oru ülekäigurajalt leida. Saime pulgakommi ka, see stop märk. Hellitusnimi on sellisel asjal pulgakomm, oi kuidas ma naersin. Panin nokamütsi ka pähe ja nägin välja kui viimane torbik oma suures ererohelises vestis,mille mõõtmeks oli ilmselgelt xxxxxxxxxxxxxl kuni lõpmatuseni. Täitsa nauditav, jaaa. Kui ma end iga möödujalt bussilt oma peegelpilti nägin, otsustasin ma selle siiski ära võtta. Ja algaski tavaline tööpäev. Alguses oli väga naljakas, kes tänasid mind , kes tegid silma, kes küsisid numbrit, kes pildus komplimente jne. Vahepeal sai ka Rihoga suheldud, üle kõnnitee loomulikult. Ja nii need tunnid möödusid, bussijuhid lehvitasid ka mulle. Päris nunnu kohe ! 😀 Ja mingi aeg hakkas vihma sadama, siis tuli padukat, siis paistis jälle päike, siis sadas jälle vihma, mis läks tõsiseks padukaks kätte ning lõpuks tuli rahet, kobe viiis minutit. Niivõrd naljakas oli, kui riho teisel pool teed üritas kuskile end varju pugeda. Ma ainult naersin ja mul oli täitsa toretore. Jalad olid läbimärjad, käed olid juba tuimad, jalanõud olid läbi ligunenud nind lõpuks oli mul piisavalt külm, et oma positiivsust säilitada. Ma olin kindel,et hakkan varsti nutma sellest külmast. Päriselt, nii halb oli ning niivõrd külm. Aga ma elasin üle. Snoop hakkas ka lõppema, panin oma rohelised papud jalga. Tõesti ei huvitanud kas ma saan õiendada või ei saa. Mul oli siiski natukene soojem. Kärt,Elise ning Rihot nägin ka. Kahjuks ma ei saanud kallistada neid, kärdult hoidsin ainult käest kinni korraks. Aga ülekäigurajal pole ilmselgelt lihtne olla, osad on siiski poolearulised kes ei saa eesti keelest aru. Vahepeal oli tõeline kaos. Kui mina pean autosi kinni, pidi ka Riho niimoodi tegema. Niivõrd umbe võttis aga me saime hakkama. Tööpäev oli läbi, kõik kogunesime järjekorda. Nägin Marekit, ütlesime teineteisele viisakalt tere ja jagasime oma msn-i. Tore oleks taga suhelda…mm..teistmoodi..mm. Aga see selleks. Aga ta nägi ülikonnas ülikena välja, see selleks. Saime oma asjad tehtud ning panime Evo autoga minema. Ma suundusin Riho juurde. Käisime veel Staapi\’st läbi ning sõime eluhead burgerit. Ma ei jaksand kõike ära süüagi. Mina,Siim,Riho istusime taga. Evo ja ta tüdruk Kaidi olid ees. Kui te vaid peaksite nägema Evo autod.. mm žiguli. täitsa nunnu kohe ! Jõudsime Sakku. Rääkisime Rihoga veits juttu, läksime magama. Mina omastasin muidugi ta padja ära ning tekki tõmbasin ka endale koguaeg peale. Ma hoiatasin ette, et ma olen üks suur laiutaja. Ta nagu poleks seda uskunud aga hommikul pidi ta seda tunnistama. Kella üheksaks panin äratuse, ei tahtnudki eriti ülesse ärgata. Ta emmet nägin ka, ütlesin talle tere ning ta mingi,.. naised majas? Söögilausa tuli välja,et ta arvas ma olevat Riho pruut. Tegin Rihole sõbraliku patsu ning ütlesin ,et me oleme lihtsalt sõbrad. Sõime ära ja läksime välja. Ta oli raudkindel,et meil on pool tundi aega uue marsani. Kõndisime kui äkiliselt avastasime, oinäe marsa tuleb. Muidugi võtsin tal käest kinni, jooksime ületee ning jätsin headaega ja kerge kallistus ning ma olingi juba marsal. Sõitsin linna. Kolasin linnas natukene ringi. Kõik oli nii hall,mm. Sügis on alanud aga see ei tähenda, et me peaksime värvidest loobuma. Igal aastajal oma võlud, talve ootan ma väga. Saaks kelgutada jälle. Käisin kaubsist läbi, ostsin eluhead kohvi ning suundusin 35 peale ning kõndisin lõpuks tallinna sildi juurde ja asusin hääletama. Üks venerahvusest noormees tahtis mind kohe peale võtta aga ta läks vägagi teises suunas. Järgmise autoga sain ma kuskile pärapõrgu. Asusin uuesti hääletama ning sain just õige auto peale. Mu kodunt kolme kilomeetri kaugusele. Autost välja tulles, avastasin et need lillad kõrvarõngad mis ma ostsin on kadunud. Ja see oli nagu eriti kurb, siiamaani vastik olla.
Nüüd olen ma ilusti kodus, kohe lähen pesema, panen riided hakkama ning siis teen paar kõnet. Sain viljandisse öömaja ning homme on minek.
Juba zetokate pilet sitsib siin laual.