Juba kolmandat päeva on mu unerütm nii sassis kui sassis. Enam ei teagi, millal peaks magama minema ja millal ärkama. Eile käisid minu juures ; Raku, Pats,Marta ,Nora, Alo ja üks noormees veel, kelle nime ma enam küll ei mäleta. Meeldiv õhtupool kujunes sellest välja. Nad lahkusid enne nelja. Me Kardoga vajusime ka ära mingi aeg. Hommikul tegin ma hetkeks silmad lahti ja vajusin uuesti ära. Enne ühte ärkasime siiski ülesse, käisime poes,tegime süüa ja nüüd lõsutame voodi peale. Pea lõhub kohutavalt, eilne meik on veel laiali, silmad on nagu pandal aga ma ei kurda, senikaua kuni Kardo ei kurda.
Täna tuleb sama seltskond.
ja eile sai meil Kardoga kolm kuud. Palju õnne!