2008

Alustan neljapäevast. Neljapäev oli mmmm huvitav ning ekstreemne. Käisime Temaga Meres ujumas. Enda arust tegin ma muidugi nalja aga teine hetk ta juba jooksis bokserid jalas vette ja hopsti. Loomulikult mina ei saanud kuivaks jääda, pidin ka. Pärast tilkusime,külmusime,käisin linnas paljajalu,jõime kohvi,isutsime shnellis. Imeilus vaade oli kusjuures! Pärast seda nautisime me veel vastikut kohvi tsibureki […]

Muutsin oma blogi pildi just põhjendusega ära. See pilt on lihtsalt nii geniaalne : ) !

Tasapisi tunnen kuidas libilkad mu kõhus juba ringi tiirutavad . Nad ootaks just seda õiget hetke, et oma värvilistele tiivakestele hoogu anda. Aeg annab vastuseid ja näitab kui õige see praegune tunne on. Ma ei ole veel \” seitsmendas taevas\” aga ma olen sellele väga lähedal. Tema teeb mind nõrgaks, enamus mõttes juba koonduvad talle.

Ma ei tahaks küll seda tunnistada aga ma olen omadega nii sees kui sees. Paar nädalat tagasi poleks ma osanudki seda üldse arvata : ONüüd ma siin istun, üksinda. Sõnumineerin ning valutan kõhtu ja pead. Juba pikemat aega mõlgub mul mõttes peaga vastu seina jooksmine, või väiksele varbale haiget tegemine, et siis ehk unustaks teised

Mingis mõttes olen ma õnnelik ning rahul omadega. Kuid mingis mõttes olen ma täiesti läbi kukkunud. Ma ise ka täpselt ei tea, ehk see ongi parem. Nüüd on mul veel suurem tahtmine kõik korda saada, lausa tungiv. Eile õhtul käisime levikas. Pool viis sain Kardoga kokku. Käisime ringi nagu alati ja tahestahmata jõudsime me balti

Kiishu kiishu, mu kass poegis või no poegib. Ääretult kurvaks teeb , et emme teeb homme oma südame külmaks ning uputab need kiishupojukesed ära. Ühe ennem uputas jua . Eriti abitu tunne tuleb peale, eriti kurb. Sest nad on kohutavalt armsad aga ma tean , et me ei saa neid alles jätta.Ja kui tegu oleks

Merje sünnipäeva päev läks korda, sellele järgnevat päeva ei oskaki kirjeldada. Soojaks läheb seest, niivõrd nunnu ja niivõrd palju nalja. Pidin meeskonna vormis ligi neli tundi istuma, muidugu kella kolmest tuli mulle Kardo seltsi. Siis sain lahti, vedasin ta igale poole, käisime ringi.. Muidugi oli meie motoks see : Et miks minna otse, kui saab

Eile oli äratus muidugi kella poole kuueks pandud. Läksin muidugi varem magama. Sain magada seni maani kui Heiko otsustas mulle pool neli hommikul helistada. Muidugi oli see nunnu ja puha. Rääkisime mingi pool tundi, ma olin ikka veel pool unes. Lõpetasime kõne ning soovisime head ööd kummagile. Emme magas sisse, me kõik magasime. Tuli joostes

Kõik oleks nagu liimist lahti, niii lahti, et seda oleks lausa võimatu kokku kuidagi kleepida. Selleks läheks rohkem kui mitu pulga liimi, isegi PVA- liimist ei piisaks. Olgu, mis siin ikka. Las minna nagu ma tavaliselt ütlen ning teen käega liigutusi. Ühte ma tean, et mulon uni. Kohutav uni on. Kohe lülitan arvuti välja, enne

Õhtu ei muutunudki nii katastroofiliseks kui ma arvasin. Mu vanem õde tuli koju, kes tuli äsja Hispaaniast. Alguses me juba nägelesime, pärast andis ta mulle juba hispaania maiustusi. Osad olid hea, osad mitte. Aga õhtul mässasin ma digikaga. ja 16-ndal on nöpsu sünnipäev,ehk siis 7 minuti pärast! Ta on kalleim aare , ta on parim.