Istusime voodis,vaatasime tühja ekraani kuni mingi hetk ütles kardo,et lähme tallinnasse. Ma muidugi kohe ei hüpanud ülesse ja alla aga vähemalt oli meil siis plaan. Panime riidesse, pakkisime asjad ära ning asusime teele.  Saime lõpuks kolme autoga, kuigi mäos tundus asi vägagi lootusetuna. Tallinnasse jõudsin ma pahura tujuga.Läksime Kardo poole, isutsime seal, vaatasime telerit ning poole üheteistkümneks vedasime end tedre peatusesse. Aivol oli üllatus, keegi polnud ta tüdukut veel näinud kuid meie siiski nägime. Eva on müstiliselt nunnu. Läksime linna seiklesime natukene seal ning varsti liikusimegi linnahalli katusele ilutulestikku vaatama. Läksime sinna kõige ülesse, mm mõnus tuul oli muidugi. Olime pool tundi varem kohal. Kõik nunnutsesid ning see oli igati nunnu. Vaade oli täiuslik linnale! Ilutulestik oli ka suhteliselt nunnu. Vähemalt olin temaga koos ja see oli siiski kõige kõige tähtsaim. Kui me ära hakkasime minema, kaotasime teised silmist ja võimatu oli neid uuesti kohata. Imelikul kombel nägin ta issi autot ning meie ronisime peale. Rainer veel helistas ja soovis head uut. Tulime koju, sõime ning läksime magama. Hommikul jõime kohvi ning vaatasime praktiliselt terve päeva televiisorit. Õhtul olime üksteise kaisus ja uinusime. Imelikul kombel olen ma päris mitu ööd näinud aina imelikemaid unenägusi, täiesti müstika.