mai 2009

Jänedale jõudsin ma päris tundmatut teed. Leidsin viimaks Piibe mnt ülesse, kõndisin 5-6 kilomeetrit kuni üks neiu mind peale võttis. Temaga sain ma otse Jänedale. Ema tuli mulle väravasse sisse, andis mulle tibukollase käepaela ja sammusime sisse. Laat oli samasugune nagu juulis. Kõik oli sama aga seekord oli rohkem lilli, kuna see kandis nimetut Jäneda […]

Eile oli järjekordselt üks mu lemmik päev, ilma suhtes ikka. Niii mõnus kuidagi, oleks olnud veidi tumedamad pilved ja natukene külmem.Muidu läheb nii nagu läheb. Igas suhtes on veidi tõuse ja mõõne. Viimasel ajal oleme just selle viimasega sõbraks saanud. Aga eile..oli nunnumaid ja armsamaid päevi. Südame tegi kohe kohe soojaks.Täna saab meil kaheksa kuud

Istun tööl ja lõpetasin kiivi söömise. Huvitav võimis? Pea on paks, tagumik on istumisest kange.

Eckul polnud häda mitte kui midagi. Käisime veel poes, paljajalu ja kohvi tassidega. Poisid vaatasid telekat ja järsku ma küsisin ecku käest midagi. Ta keeras minu poole ja kukkus maha, järgnesid krambihood. Me ei saanud aru, et mis just täpsemalt toimus. Algul arvasime, et ecku teeb meile halba nalja.. Kuid siis me mõistsime , et

lühidalt õeldes 12 tundi järjest helistada väsitab ära, kusjuures paar pausi ikka oli. Päev otsa polnud ka midagi söönud. Õhtul läks juba paremaks, siis tuli mu lemmik tiim. Õhtul sain suurema telli ja parema tellimuse. Peale tööd käisime me veel Balti jaamast läbi. Võtsin Eckuga kumbki paarpirukat ja peale seda suundusime me Alko poodi. Ja

Ma veel ei kurda oma kaheteistkümne tunniste tööpäevade pärast. Natukene harjumatu ja ehk tiba ka väsinud. Keel on sõlmes aga ma juba tahan minna tagasi. Kahes vahetuses on normaalne, päeval hängin ja räägin Tõnisega , õhtul tulevad mu lemmik tegelased. Kardo,Ecku Ja Diana!

Kalev võitis Rocki ning see oligi päeva alus.

Pärast lõunat läks asi väga nõmedaks .. vahel tahaks lihtsalt jalgu trampida ja karjuda ja ropendada.

Suutsin roomata kuidagigi pesema ja see juhtus tükk maad enne kuute. Ja mingill hetkel avastasin õudusega, et eile oli Brigita sünipäev. Maalt tulles ei viinud kuupäeva ja päeva lihtsalt kokku. Mõeldes sellele, kui matsilt ma eile üleüldse kokku käitusin..

Kell on kohe varsti kenasti pool kaks. Und pole siiamaani, õigemini on aga ma ei jää magama. Silmad lausa vajuvad..Oma toimetustega ka ei saanud hakkama. Tuba on ikka veel segamini, nõud jätsin kuivatamata,sodi jätsin põrandale,pesus on käimata.Paari hetke eest helistasin musile.Enne seda saatsin talle sõnumi ( kusjuures ma olen nii kindel,et ta avastab selle alles