Eilsest ilmast ma ilmselgelt aru ei saanud. Kord paistis päike, kord sadas, kord oli meetult külm ja järgmisel korral paistis jällegi päike ja tundsin seda mõnusat soojust..Ja jällegi sain ma ilusti peal. Esimene autojuht oli naljakas. Sellinne suur mees, konkreetselt suur mees oli mahutanud ennast ühte pisikesse autosse. Teine autojuht koos oma kaasaga olid venerahvusest aga nad oskasid vägagi üllatavalt hästi eesti keelt. Aksent oli küll väga suur aga vähemalt viisid nad mind Sinti ära. Avastasin veel Sindi turu, kuid mu ootused purunesid kiiresti. Kardo ja Egne olid poes käinud ja juba tagasiteel ja siis nad pöörasid otsa ringi ja sõitsid mulle vastu. Ma pidin pulga peal istuma, mis oli enne olematult naljakas kuid mingi aja pärast me siiski vahetasime rattad ära ja ma ei pidanudki enam pulgal istuma..Egne istus.Koju jõudes otsustasime hakata filmi vaatama, see oli vist nohikute kättemaks. See film oli aastast mingi 1984… uskumatult hea oli. Nalja sai,kuigi silmailu oli mulle liiast. Ma nii jumaldan vanakooli, ma niii armastan neid riideid ja neid asju.. ma mõtlen igasuguseid masinaid.. Vaatasime mingi kolm osa ära. Üldiselt ei kurda, narda sai. Vaatamata sellele, et Kardo ütles mulle kõik ette, mis toimuma hakkab aga seda oleks nagunii arvata olnud mis edasi juhtub. Aga õhtu läks sujuvalt edasi. Kõik oli ÜBERILUS ning hea. Öösel oli nii tugev tuul, mis äratas mind kolm korda lausa ülesse. Muidugi tegin ma õhtul Egne toas selle ukse ja akna ristsugutise lahti..ilmselgelt see tuul hirmutas mind. Sest tavaliselt ma olen niivõrd sügava unega, et mind on raske saada kell kolm voodist ülesse..või üldse, et ma kellegiga kontakteeruks..Ilmselgelt on see võimatu. Aga ma oleksin tahtnud ülesse tõusta ja lihtsalt jälgida õues toimuvat. Sest see oli puhas ilu. Hommikul ärakasin ma kümne aeg, hmm. Kardo põrutas Vigalasse, Egne korraks pärnu ja siin ma olengi..üksi ja koos muusikaga ning ilm on veel muutlikum kui minu tujud. Tee vahet, kas paistab päike, kas sajab vihma .. kord ühte, kord teist. Ühe korra olen ma oma nina õue pistnud. Tegeliklt tahaks minna paisu äärde. Sest veetase on tõusnud, tuul paiskab seda vahtu igale poole.. eile õhtul käisime ka. Kuid siis oli juba pime ja liigagi külm, et sinna natukeseks jääda. Mu Elton Johni särk ka ei aidanud mind hädast välja. Sain selle Riholt, mulle meeldib, sest see on XL kuigi võiks olla XXXXXXL, siiis oleks seee veeel mõnusam. Tänasest plaanist ei tea midagi, kas minna või jääda. Aga ega ma ei muretse ka.
Ja muidugi Regina Spektori Eet on hea lugu 🙂