Päeval hoian ma Allut ning öösel teen ma meestetööd. Ja nii juba üle nädala. Unega on mul kehvasti, väga kehvasti. Vahva on see, kui ma peaksin kella kuueks koju jõudma aga  kui läheb pikemaks on asi veidi veidi kurvem. Ja kui nii juhtubki siis ma ei suuda päev otsa mitte kui midagi teha. Kõik keerab, jalad tulitavad, pea on lõhkemas ja peale seda on raske hoida veel Allul silma peal. Aga nii see elu käib.