see reede oli mu esimene vaba päev ja arvatavasti ka viimane vaba päev nii selles aastas kui ka järgmisel , vähemalt kuni veebruarini. Alguses mõtlesin, et veedan iseendaga aega. Ma saan sellega küll hakkama aga siis pani Egert mulle sellisse tobeda mõtte pähe ja mõtlesingi, et mis oleks kui..ma läheks ka dilekatele. Hilja lahkusin kodust, käisin veel Meriti juurest läbi. Tegi mulle teed , piparmündi teed. Peale seda läksime polymeri. Sebisime endale käepaelad ka, et maksa ei peaks. Ja esimestel minutitel nägin ma juba Elarit. Sellinne vao efekt oli, nagu \” Ja mida sa siin teed \”. Tegelikult oli nii maruvahva teda näha. Ja oligi nii..nägin täiesti kadunud tuttavaid aga nendest mitte ükski polnud päris kaine. Aga rõõm oli jätkuvalt suur. Muidu iseenesest see diletant oli pask. Mu esimene ning viimane kord. Mõte oli muidugi hea aga ebameeldivused kaalusid selle asja üle. Selle ürituse eest mina küll midagi välja ei käiks. Seal sain ka Temoga tuttavaks. Ta oli ..päris vahva. Kusjuures nägin teda päev varem, samas bussis kui mina. Peale nelja või umbes nii seadsime oma sammud linna poole. Alguses mõtlesin ka, et läheks levikasse aga ma kõndisin hoopis terminali. Toompea kandis jätsin teistega hüvasti. Terminalis pidin ma muidugi pool tundi bussi ootama. See kell liikus nii aegalaselt. Ja ma olin läbi külmunud. Marumarumaru. ! Peale kuute jõudsin ma koju, magasin ligi kaks ja pool tundi ja siis suundusin tööle. Pidu nagu iseenesest algas kell kuus 😎 . Need kiired ajad seal töö juures on nii naljakad. Kõik lähevad nii kiiresti endast välja. Pidu nagu sellinne.. nagu ikka kui saadakse 55 täis. Esimene pidu, kus olid nii vanad. Ja mina mõtlesin, et 25 on juba piisav vanus ja pidasin neid vanadeks. Ma vist pean ümber mõtlema. Naljakas oli see, et vahepeal oli nagu niii uni ja siis jälle kadus. Kuigi nelja aeg ma loobusin koristamast ning heitsin diivanile magama. Ning tänu sellele pean ma homme päeval sinna koristama minema. Ma oleks tegelikult suutnud, kui motivatsioon oleks olnud piisav. Ärkasin emhatusega kolmveerand kuus ülesse. Kardo ütles mulle ka vale aja, mida ma alguses ei teadnud. Niisiis ma mõtlesin endamisi, et kui suurte vahedega lähevad bussid pühapäeval. Mina arvasin , et noh 15 minutit oleks olnud piisav aga tuli välja, et buss tuli iga kahekümne minuti pärast. Tegin ruttu kohvi kaasa, panin riidesse ja nii ma olingi juba kadunud. Pakane on jätkuvalt väljas. Ja muidugi ilus päev algas.. Ma ei olnud veel jõudnud istutagi, kui tuli reisisaatja minu juurde ja tegi teatavaks : \” Et mul on kohutavalt kahju õelda, aga bussis ei tohi süüa ega juua \”. Oleks ma olnud veel pahuram, oleksin talle midagi head õelnud. Aga ma vastasin, et ega ma ei plaaniudki seda jooma hakata. Tegelikult ma siiski jõin. Sest ma ei laseks raisku kunagi kohvi. Ja veel üks tähelepanek, ma olen hakanud rohkem rohkem teed jooma. Aga aga.. nüüd olen ma kodus, panin just pesumasin tööle, peaks veel pliidi kütte panema ja siis maeitea.. Uni oleks ja vahva. Aga tänane päev tuleb mul vist tegus. Ja täna on Ülemistes Ska Faktori uue plaadiesitlus. Ma tõesti ei tea, kas ma jõuan aga ma tahaksin jõuda. Siis peaksin ma veel saama Kärduga kokku, siis Benoga ning siis juba Joonasega. Enne seda,ma vist peaksin siiski magama veidi.
Oo, Kardo tuleb täna linna. Kas see pole piisav põhjus, et mu päev hästi kulgeks? Ma tõesti ei tea. Tean vaid seda, et ehk saame homme kokku kui sedagi..