Olen tegemas viimast lihvi Joonase toale. Kõik on/oli siiamaani sujuv, välja arvatud see, et unustasin ühe pisikese detailikese ära. Järgmine kord mõtlen oma käigud ette ja siis tõstan. Aga ei, tulemus on muidu hea. Igastahes mulle meeldib.

* Käisin ka maal. Maal on iga korraga mõnusam olla. Sain isegi toad lõpuks soojaks. Jeijei, küll ma olin õnnelik. Hommikud algasid mul röstsaia ja kohviga, mm. Päeval ma toimetasin, tõstsin asju ringi, liigutasin kappe ja voodeid. Selg valutas ainult järgmine hommik. Aga see ei lugenud. Tegin paar klõpsatust ka. Nägin oma vennatütre ka ära, jälle. Tal on alati sellinne \” kakahädanägu\”peas kui mind näeb. Vaatab ja uurib ja pirtsutab koguaeg. Ta ajab mind vähemalt naerma, alati.

Linna jõudes sain kokku joonasega. Käisime kinos, haha. Järjekordset vedas mind sinna. Läksime ja vaatasime \”Avatari \”. Siiamaani olin suutnud end hoiduda , kuni siis eilseni. Filmis ma pettuma iseenesestei pidanud aga ma pettusin 3D efektis. Lootsin sellelt midagi paremat, mitte ainult seda , et see toob pildi sulle lähemale.

Viimasel ajal on mu tujud kõikunud ja emotsioonid on nii seinast-seina lausa. Vahel ei saa endast ka täpselt aru, et mis ma teen ja mida ma tahan. Nendele küsimustele on alatihti raske vastata.