See suvi, mis hetkel on, seda võib lausa kirjeldamatuks nimetada. Sõndadest jääb  puudu. Kõik on saanud uue ja veel parema tähenduse. Tutvusringkond on ka jõuliselt kasvanud ning koos on veedetud kvalideetaega. Tahestahmata on saadud ka mõeda, et sellist suve ma tegelikult  tahtsingi. Tulen-lähen-olen, tundub, et sellised päevad ei mõtlegi veel ära lõppeda..

Tahaks olla sealsamas rannas, selle sama seltskonnaga, selle sama lõkkekohaga ning ärgata seal samas kohas, kus me pead liiva peale vajusid,hommiku varajastel tundidel.

Täna on jälle sellinne kiire päev olnud, hääletasin tallinnast maale, kõndisin rohkem kui kümme kilomeetrit, magasin kodus tund või paar,pakkisin oma asjad viie minutiga ära, et jõuda auto peale, millega saada kuskile teeservale, kus on liiklust rohkem, kui üks auto tunnis.

ja homme tuleb Rakverest lahkuda oma nelja kotiga ning loota, et neiut ja noormeest võetakse kiiremini peale. Kuumus on tappev, sellepärast tahaksingi ma veel seda kurja äikest ning kurjemat padukat. Kusjuures, need olid ühed ilusaimad ilmad. Mina vähemalt nautisin neid

Kirjutamiseni !