üleeile kartsin ma tõsimeeli, et me sõidame unnikusse. See oli üks mu hirmsavamaid hääletamisi. Vanem härra ja sportauto ei tohiks kunagi käia käsikäes, eriti siis kui selgub, et juht on purjakil. Tema sõidustiil oli kiire ja kuri, ta sõiduoskus polnud nii hea, et sellist asja endale lubada. Mainikisin ka kiiruse ära aga tal oli spidomeeter katki, huvitav küll miks. Minu õnneks sai tal enne Kiisat bensiin otsa. Võtsin kähku omad asjad ja hääletasin ruttu järgmisele autole. See oli küll natukene ebaviisakas minu poolt aga sinna autosse ma tagasi poleks läinud. Põhimõtteliselt sain oma kodukanti. Ema tuli ja võttis mu hiljem peale. Koju jõudes oli mul hea tunne. Tegin endale teed ja võileibu. Pidin arvestama ka sellega, et järgmine hommik on kell kolmveerand seitse äratus, otsustasin ma enne kahte magama minna. Tuli hommik ja ema otseses mõttes ajas mind voodist välja, väites enda ette, et kiire kiire kiire. Niisiis ma jooksin , pool avanenud silmadega tunades ringi, leidmata endale kohta .Palmeses oli päris mõnus laat, sellinne sügislaat. Pidin ema eest müüma minema, kuna ta on jätkuvalt haigulehel, vist pannakase ta tagasi haiglasse aga miski pole kindel. Kahjuks sattus mu kõrvale naeruväärselt võlts naine, kes oli valmis isegi viie aastale neiule oma tehtuid kaupa pähe määrima. Aga ta rääkis palju..mu kõrvad väsisid ära. Oleks ta mingeid oma hüüdlauseid vahetanud, oleks ma suutnud välja kannatada aga ta rääkis seda ühtesama asja mu kõrval koguni viis tundi järjest. Ema tuli ka vahepeal läbi, ütlesin, et tooks mulle kõrvatropid. Tegelikult oli laat vahva, kuigi kaupleijaid oli rohkem kui kliente. Osalesin ka paaris mängus, päris tore oli. Sain ka auhinna, jeejee ! Kas ma pole rõõmus shampusepudeli üle? Muidugi mitte aga see selleks.
Kodus pakkisin oma koti uuesti ringi, uskumatu mis asju ma oleks kaasa vedanud. See on see, kui kiiruga pakid.Kella seitsme aeg hakkasime sõitma, tegime paar haaki sisse..jõudsime üheteistkümneks Tartusse. Läksin krooksust läbi, sain sandraga kokku ja nüüd olen muumi juures