Mul peaks natukene häbi olema, et ma ei ole tunde liikunud oma algsest asendist, kui ma oma tuppa tulin ja end voodisse sättisin. Nüüd on mul tagumik kange, sellinne kergelt ebamugav( tegelikult käisin ühe korra kohvil ). Suutsin kaks korda kohvi tassi ümber ajada, esimene oli tass kohviga ja teine oli konktreetselt kohvi tass. Ma pole põrmugi muutunud, ma jätan alati mingid tilgad põhja. Mäletan veel seda aega, kui Kardo minuga sellel teemal maadles.

samas olid mul täna õhtuga suured plaanid, tegelikul ainult üks aga see on piisavalt suur, tuba oleks nagu tormikahjustusi saanud, kõik on nii sassis. Ma ei teagi kas praegu, veerand kaks öösel kokku end võtta või siis hommiku vara koos kohviga. Ja seda, et mulle meeldivad KOHUTAVALT siinssed hommikud. Need on ühed täiuslikumad.

nüüd oleks aeg soovida pehmet patja