Üllatav, kui kiiresti võib ühe inimese vastu huvi ära kaduda.
oktoober 2010
Olen juba mitmeid kordi tahtnud positusega algust teha, kordagi ei jõudnud ma isegi trükkimseni. Kaks päeva järjest on käidud minu juures. Mul on olnud kaks täiesti vabat päeva, mis on sugugi tore ja hea aga.. hirmus väsitav. Ma tunnen, et minus pole jõudu, mitte kübetki. Eilne õhtu oli ka muidugi vahva. Väike, kuid mõnus seltskond.
Tööpäev läks mul nagu üks kaks kolm ja läbi see oligi. Oma filmiõhtule jõudsin ma hiljem, kui ma tegelikult plaaninud olin. aga see kulges üllatavalt hästi, vaatasime mitmeid filme. Öösel suundusime paariks hetkeks linna, kuna seal polnud midagi erilist teha, otsustasime tagasi tulla. Jätkasime filmiõhtut kuni kella kuueni hommikul.Seitsme aeg sättisime me end magama, rohkem
Väljas on täna imeline ilm. Hommik oleks võinud ainult teistmoodi alata. Kui ma poleks sisse maganud, siis oleks mu tuju kohe palju rõõmsam. Päris naljakas on kogeda seda kaua unustatud tunnet, kui pead viie minuti pärast juba kodunt lahkunud olema. Tööl pole ka enam nii eriline, maitseleamused ei huvita mind enam ammu. Alguses oli uus
ma tahaksin tunda sedasamust tunnet ja heaolu, mida ma tundsin , olles koos sinuga. Ma sooviksin, et ma kuuleksin õhtuti su häält sama puhtalt nagu ma seda tookord kuulsin. Ma tahaksin nautida sinuga neid samu hetki üha uuesti. Kui ma saaksin, keriksin nad kõik tagasi ning elaks need hetked uuesti läbi . Tavaliselt kordussaated pole mulle kunagi istunud aga sellega on hoopis teistmoodi. Kõik