2010

ja jälle leian ma end nutmast, seekord on küll hääletu aga ma tunnen pisaraid.Pisaraid, mis voolavad.  Ma lihtsalt ei oska veel loobuda sellest mõttes, mul on kohutavalt valus. Enamus päevast ma eimõtle sellele aga kui ma jään üksi ja kuulan lugusi..siis on kurb, väga kurb.

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=izS8szc5yAA%3Brel%3D0&w=425&h=350]

KALLIS, MA ARMASTAN SIND ;*! Ma ilmselgelt jumaldan sind oma elupäevde lõpuni Käisin poes ringi nagu oleks enne kuskil puuga pähe saanud, ei osanud midagi tahta ega midagi korvigi pista. Lõpuks ma otsustasin ja ma otsutasin lavaširullide kasuks, jälle : O   . Ning täna ostsin ka ühe kunagise lemmik joogi , \”Mahlaka Porgandimehu\”, mis

peaksin vist..poodi ära minema. Kümkapp lausa karjub : (

Tagasi kodus Eile käisinn ma koos Priiduga kokakonkursil  Bocuse d´Or \’il. Oleks ma teadnud, et tegu on nii maineka ja tähtsaga, oleks ma pannud ka veidikene soliidsemad riided selga. Täiesti uskumatu elamus. Kusjuures ma pole kunagi olnud kokateemaga mingisugust sidet , samas ma mõistsin, et see on oluline. Ja muidugi oli üks suur pluss ka

Need näevad juba isuäratavad välja.  Nöpsu kätetöö muidugi, räigelt tahaks õelda, et mina valmistasin need.

saime hakkama maailmaparimate juustu-peekoni pirukatega ja maailma parima tomati-kurgi salatiga

Eile oli üks lõbusamaid õhtuid ÜLDSE. Ma ei teagi millest see tingitud oli, kas tervest pudelist veinist, mille Kirsti üksinda ära jõi või siis minu pardinägudest või siis mõlemast. Meil mõlemad naersime end hingetuks. Polegi temaga nii kaua vist kunagi naernudki. Eile tegime me avastause, et me teame teineteist juba viis aastat. Seeselleks. Meisterdasime ka