maeijooenamniipea ja seda tõsimeeli. Mu elu teine pohmakas. Ja kui mõelda, sain oma esimese pohmaka ka siit samast linnast. Ühesõnaga Tartu skoorib! Esimene pohmakas oli selline beebipoju suurune aga praegu on küll tunne, et tegu on elevandiga. Kooistumine algas muidugi vaikselt nagu iga kord. Kuulasime poistega Eesti 90ndaid! Mingi hetk alustati viina joomis ja järgmine hetk, avastasin ma Sandriga poest ja tõime liitrike juurde. Mängisime seda kaardipuhumismängu. On asju, mis saavad saatuslikuks! Sellega juhtus samamoodi. Rahvast tuli ka aina juurde aga asi jäi siiski korralikuks. Korterikaaslase ees peaks vabandama. Ma pole veel õieti sisse kolinud ja tema näeb mind juba sellisena, vannitoa põrandal roomates. Jah, ma olin omadega nagu niii kinni. Pole kunagi nii audis olnud. Siinkohal tänan ma sossusi, kes lohistasid mu magama. Vähemalt nad püüdsid seda teha . Nüüd olen kolmveerand viiest üleval. Hommikul kallistasin ma uuesti wc potti ja rohkem kui ühe korra! Kõik need tunnid olen ma püüdnud ennast inimeseks teha. Jõin isegi erkki jäetud tomatimahla. Tomatimahl on üks rõvedamaid aga täna see päästis mu hommiku. Jõin seda rõvedust kümme aastat tagasi, mandlite operatsioon! . Nii head suhted mul ongi tomatimahlaga!  Kuue aeg istusin köögis nagu mingi iibakas, hoidsin pead kinni ja üritasin mitte oksendada. Kaheksa aeg liitus minuga raulsossu. Tegime kohvi, minul täna see alla ei läinud.

Keijo ja Reemet saabusid tagasi, panin nad magama ja hakkas norskamine pihta. Tuimalt norsati teineteisest üle!

õhtul lähen ma sünnipäevale!

aga tänasest on alkoholiga vsjo. Püüan hakata nüüd tubliks!