Nii palju siis varem magama minemisest, läksin isegi eile hiljem kui tavaliselt. Aga raisk, kätte maksis. Magasin sisse, jõudsin alles poole kaheksaks tööpostile. Polnud hullu, nagu ma aru sain. Naeratustega anti mulle tööülesanne kätte. Isegi valida anti , et kas korjan tomateid või võtan lehti. Mõlemad on samalihtsad, seekord, jälle, valisin ma siiski lehed. Uskumatu, kuidas võib kellegi armsa inimese hääl hommikuti nii hästi mõjuda, et see tekitas lausa turbojänese tunde. Tänu sellele hakkas aeg lendma ja lendaski. Tegin isegi \” hämaruses\” tööd, oleks veel edasi teinud, kui nüüd järele mõelda. Ja kui need tuled seal kustuvad..te peaksite seda nägema, siis saaksite te kindlasti aru, kui ilus see on.