kell on pool kolm. Tulin tantsupeolt tulema. Haisen suitsu ja alkoholi järele, rummi mõju pole ka veel kuskile kadunud. Tantsitud sai palju, alustasin jala valgeks tegemist Reedaga! Kurat, kuidas küll Reet\’a käänata. Noormehed tikkusid ligi, tantsisin mitmetega. Paljud kiitsid mu tantsuoskust(naer) Enda arust ma ei oska valssi tantsidagi, ma ei küündi isegi selle lähedale. Mul polnud hea, mul oli vaid lõbus. Polnud hetke, kui ma Hendrikust ei mõelnud. Iroonia oli ka veel selles, et kaastöötaja poja nimi oli Hendrik.

\’Tegelikult oli kümme eruot ..liiga palju sellise rahvamaja ürituse kohta.See oli umbes selline üritus, millest olen püüdnud aastaid eemale hoida. Terve mu lapsepõlv mööduski Võhma Rahvamajas, ehk nüüd aitab.Ainuke erinevus oli selles, et inimesed on vabamad. Ei läinudki pool tundi  aega, et keegi oleks tantsupõrandale julgenud minna. Piisas ühest ainast noodist ja juba oli põrand rahvast täitunud.

Inimesed oli muidugi toredad, kohati natukene pealetükkivad. Aga sain autoga koju, tulime üle jääraja. Päris äge. Tüdrukud on vist kurjad mu pihta, see oli juba teine kord, kui ma üksi tulema tulin. Kui ma tegin ettepaneku, et läheme koju, sain ma vastuseks ainult, et \” Ära hakka\”. Tõepoolest, ma ei oleks viitsinud tiksuda edasi..ja ilmselgelt poleks ma enam suutnud tantsida kellegagi. Seda oli juba niigi liiast.

Süüa tahaks, Houtskäri külmkapp on tühi. Homme läheme me Korposse tagasi. Tere, piim,juust,munad ja vorst. Rohkem meil polegi. Pidin niigi ülemuse käest söögiraha küsima. Me küll töötame Soomes aga söögiraha ei ole. Ma olen jätkuvalt arvamusel, et 2.89 euri on ühe saiapätsi jaoks liiga suur raha.

Nüüd peaksin ma küll magama minema, homme tuleb mul tähtis vestlus ja ülehomsest on jäänud juba vaid nädal Soomes.