veebruar 2011

Hetkeks oli päeval tempo peal, isegi mu selg läks higiseks. Päris lebotamist ei saa lubada kui ülemus hingab sulle kuklasse. Ei mõistagi, miks nende lehtede võtmisega nii järsku nii kiireks läks. Päev iseenesest ei veninud, mis oli päris üllatav. Närvidemängu oli ka . Saadaks su olematud süsteemid päris pikalt perse. Nii lihtsalt ei saa. Tahaks

Loe edasi »

Isegi ära litsutud tomatid näevad paremad välja. Täna oli täiesti vastand eilsele päevale.  Kõik läks valesti, alustades äärmiselt külmast hommikust ning tagatipuks otsustas autorehv veljelt maha joosta. Uskumatu, me sõitsime niimoodi kümme kilomeetrit, kuna me ei taibanud nii kiiresti, mis võib auto rappumise põhjus olla. Olge mureta, see oli kõige sita  algus. Tööl läks kõik

Loe edasi »

kell on 04.37. Täpselt kümne minuti pärast heliseb Anul äratus, mida ta omakorda  kaks korda edasi lükkab. Enne seda peab ta käega telefoni järele kompima. Kõik on nii ette teada, sest igal pool on kuradima rutiin perses kinni. Lülitasin kohvimasina ka sisse,et ellu ärgata. Ma lähen alati kõige hiljem magama ja kõige varem ma tõusen

Loe edasi »

Täna oli kõige naerurohkeim ning perversseim tööpäev. Nilbusi lendas siit-sealt, igast nurgast. Mingi hetk me ei jaksanud enam .. naerda. Mitte seda, et me  seal ainult nalja teeksime. EI EI. Me teeme tublisti tööd, ainult läbi naeru, et seda talutavamaks muuta. Nagu täna. ja täna suhtlesin ma telefonis, oma kahe kõige armsamaga. Nende häälte kuulmine

Loe edasi »