Jõudsin kell neli hommikul koju. Õues oli veel päris külm. Ärgates nägin ma esimesena päikest, kevadist päikest. Päeval peaksin paar tundi magama, et ma enne hommikut ära ei vajuks. Riietuseks valisin ma siiski maika ja bokserid,tundub siiski kõige mugavam variant. Mugavus on olnud alati number üks! Nüüd võiksin endale ka hääletamiskaaslase leida, mis oleks nagu […]
märts 2011
Tunnen end päris sandistsi, õigem oleks õelda kohe päris sitasti. Asja ei parandanud ka mu äärmiselt halb unenägu, jälle seesama vana luupainaja. Ma ei teagi, millest see kogu pask tingitud on. Ma ei oska isegi midagi arvata. Tundub, et ma teeksin midagi valesti,võibolla ma teengi.Tont seda teab. Ja sa, ätule ütlema, et mul on ükstaskõik.
Tahtsin rääkida veel seda, et kui laisad me oleme. Näiteks eile, me ei läinud tasuta üritusele st. peole ja näiteks täna, me ainult istume ja mängime, mina play stationit, tema ma-ei-tea-mis mängu. Jah, ma ei jõudnud täna maale. Homme hommiku vara stardin ja seda ma enam edasi lükata ei saa. Täna me püüame end poodi
Kella keeramine tekitas juba suure segaduse. Hommikul kulus mul ligi viis minutit õige kella teada saamisega. Asi oli selles, et ma olin tagasi keeranud eile jõin ma üksisnda veini. On asju, mida ma enam ei tee ja see on üks nendest Lahkun paariks päevaks Tartust, mõtlemistainet nagu oleks kuhjaga. Mulle ei meeldi mis toimub, ma
Terve nädal oleme me praktiliselt inimesi enda juurde majutanud.Mitte, et ma nuriseksin selle üle. Hah, põnevust oli palju, erinevaid emotsioone oli veel rohkem. Polnud hetke, kus korter oleks inimestest tühi olnud. Neljapäeval saime korraks diivani kokku lükatud aga see kestis ainult mõned tunnid. Tänasest oleme me kahekesti paar päeva. Jah, ma tundsin juba sellest puudust.
Ta on ime-imeline! Tegelikult, tänan teda iga päev tema olemasolu eest. Kas seda oma mõtetes või välja õeldes. Ja hommikuti jälgin ma teda, kui ta veel unemaailmas viibib. Võrratult armas vaatepilt. Jah, isegi siis kui kõik muud asjad on perses, võin ma olla õnnelik kuna ma oman maailma kaunima hingega inimest oma kõrval. Just seda
Palun väga vabandust aga Võru on ikka täiesti perses koht. Täis äärmiselt koledaid maltsasi, Oi vabandust, st. inimesi + maailma rõvedama maitsega hamburgerid. Aitäh aitäh! Kõhuvalu oli garanteeritud, peavalu algas juba siis kui me linna olime sisenenud. Neljast tunnist tund me suutsime kuidagi moodi ära sisustada,meil jäi üle lihtsalt kulgeda. Kõndisime rohkem kui mitu kilomeetrit.
Kella keeramisega sattusin tõepoolest natukene hoogu, vabandused!vabandused! Eile tulime me häälega, kokku läks meil 2 tundi ning 35 minutit. Esimesed 45 minutit me hääletasime, sõitsime autoga, jõudsime 11.45 bussi peale ning peale seda me jalutasime läbi metsa paar kilomeetrit. Polnudki väga hull. Maal on äärmiselt mõnus ja rahulik. Tegime väikse lõunauinaku, pärast sõime, vaatasime televiisorit