Kuna eile oli väljas kohutavalt kevadine ja ilus, otsustasime kolmekesti suunduda oma kodu lähedal asuvale laste mänguväljakule. Nalja oli rohkem kui rubla eest. Tagasi tulles, hüppasin ma üle aia. Mõte tundus sel hetkel olevat hiilgav, kuni kohani kus mu jalg lume sisse vajus ja ma lendasin okastraati ja siis… üle aia. Nüüd on mul jala peal kaks paistetatud kohta. Jalga oleks nagu raudkangiga pekstud. Nalja oli, valu oli, kõike oli.

Õhtul otsustasin ma linna linna minna. Päris kohe linna. Sain kokku beebisossuga, suundusime otsejoones Mökusse. Teekond oli tuttav, seltskond oli mõnus ja Möku on jätkuvalt mu esimene lemmik, vaieldamatu lemmik. Parimad klienditeenindajad, parim kommivalik!

Õhtul tulime koju, tegime perekondliku superstaari vaatamise.

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=0put0_a–Ng%3Brel%3D0&w=425&h=350]

Ma armastan teda nii, nagu peabki armastama- ülemäära, hullumise ja meeleheiteni.