Eile tegin ma midagi üllatavat. See oli juba mind mitmeid kuid häirinud. Tegin esimese sammu ning suutsime Gretega oma asjad ära klaarida. Uskumatu, mida temakese pärast me teineteisele õelnud olime. Nüüd me saime aru, et ta ei väärinud seda. Pole kunagi väärinudki. Hea, et me mõlemad sellest aru oleme saanud. Vestlused muutusid naeruks ja mul on siiralt hea meel, et asi on ära lahendatud. Lõppude lõpuks, võitsime siiski meie! Siinkohal, tervitaksingi ma Gretet.

kalle sai eile päeva parima naljaga hakkama!

Õhtul käisin ma muidugi Mökus. Puldis olid mu lemmikneiud. Mängisime kaarte, meil oli piisavalt tore, et end hästi tunda. Tunnid möödusid, inimesed vahetusid, kommikausid tühjenesid..Kusjuures, esimest korda jõin ma bloody mary\’t. Rohkem kui ühe korra. Polnud nii hull kui ma seda arvanud olin. Öösel lonkasin ma koju. Aega läks mul 17 minutit ja 32 sekundit. Oh ei, mitte seda,et ma oleksin aega võtnud. Kui koju jõudsin, oli uni juba jalga lastnud. Tegelikult oli see üleeilse kordussaade.

ja pole midagi paremat, kui end avastada tema käte vahelt, tema embusest. Jah, Ma armastan Teda!

Sille-Liis ajas mulle Band of horses\’e tuju peale. Palun väga.

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=cuZo7pLnL7c%3Brel%3D0&w=425&h=350]

Tänasest hommikust ei mäleta ma mitte kui midagi. Ärkasin ehmatusega. Vaatasin välja, olin šokieelses seisundis. Ühesõnaga, ilmataat on ametlikult jobu. Kuidas ta võis, õõh!

Tegelikult peaksin ma koristama hakkama, õhtul on oodata siin väikest pidnsit!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga