Ta on ime-imeline!  Tegelikult, tänan teda iga päev tema olemasolu eest. Kas seda oma mõtetes või välja õeldes.  Ja hommikuti jälgin ma teda, kui ta veel unemaailmas viibib. Võrratult armas vaatepilt. Jah, isegi siis kui kõik muud asjad on perses, võin ma olla õnnelik kuna ma oman maailma kaunima hingega inimest oma kõrval. Just seda ta minu jaoks on.

Võibolla teistele mitte aga mis mul sellest. Võin ka lisada seda, et kõikidel meil on olnud oma minevik, oleme olnud erinevate inimestega, oleme neid oma  kallimateks pidanud, oleme olnud kas armunud või armastanud, oleme teinud asju, mida ealeski poleks arvanud..aga see on kõigest minevik, magusad ja armsad mälestused, vihkamised ja mitte enam läbisaamised..nii see läheb ja nii see on. Lihtsalt peab oskama leppida.

+  Ma olen äärmiselt õnnelik koos temaga. Kusjuures, ta ütles mulle täna midagi eriti liigutavalt. Alguses ei kõlanud see  nii sügavalt kui nüüd järele mõeldes.

kenakena õhtut.