Palun väga vabandust aga Võru on ikka täiesti perses koht.  Täis äärmiselt koledaid maltsasi, Oi vabandust, st. inimesi + maailma rõvedama maitsega  hamburgerid. Aitäh aitäh! Kõhuvalu oli garanteeritud, peavalu algas juba siis kui me linna olime sisenenud. Neljast tunnist tund me suutsime kuidagi moodi ära sisustada,meil jäi üle lihtsalt kulgeda. Kõndisime rohkem kui mitu kilomeetrit. Loivasime loomakliinikusse kassikiisule järgi. Isegi tema välja nägemine oli parem kui minu oma. Kodus kraadisin ma ennast  ning sain tulemuseks alapalaviku, 35 kraadi on ka täitsa okei. Ülejäänud aja sisustasime me söömise, televiisori vaatamisega ning magamisega. Unega olid samad lood, iga korraga läheb asi imelikumaks. Hommikul startisime me Tartu poole. Läks vähem kui eelmine kord.

Nüüd oleme me kodus, vaikus enne tormi. Õhtul on meil külalisi oodata, seekord pole tegemist minu külalistega. Kuid homme saabub minu kaua oodatud sõber.

Ma tahan loota, et see mis on, ei saa meil kunagi läbi!