Tunnen end päris sandistsi, õigem oleks õelda  kohe päris sitasti. Asja ei parandanud ka mu äärmiselt halb unenägu, jälle seesama vana luupainaja. Ma ei teagi, millest see kogu pask tingitud on. Ma ei oska isegi midagi arvata. Tundub, et ma teeksin midagi valesti,võibolla ma teengi.Tont seda teab. Ja sa, ätule ütlema, et mul on ükstaskõik. Tegelikult ei ole. Ma lihtsalt ei oska kõiki oma emotsioone välja näidata. Pole kunagi osanud. Ega see ei tähenda, et mul on suva. Ma lihtsalt elan seda teistmoodi välja, vahel isegi hullemini.