Täna kuulasin rohkem sõnu kui muusikat. Seda ei juhtu nii tihti kui võiks juhtuda. Samas, muusika on päevades lahutamatu osa.

+

Mina, kes tavaliselt oma harjumusi ei muuda..võtsin täna selle riski.  Hüppasin vale bussi peale, kuigi sellega sain ma täna hommikul kodunt tulema..tiirutasime linns 40 minutit. Selle ajaga oleks ma vabalt kaks korda kodus jõudnud käia.  Jõudnud õige bussi peale, oma peatuse ligidale, otsustab buss minna teises suunas.  Ma olen küll kuulnud, et number kolm teeb vahepeal selliseid apsakaid, aga see ei oleks pidanud täna juhtuma. Reaalselt pikem maa koju. Tuju muutus selliseks koledaks ja pahameelseks. Esimest korda kahetsesin, et ma endale jalanõusi kaasa ei võtnud. Häbi, ma ütlen.

Ilmataadis olen ka pettunud. Kus on äike ja kuhu jäi paduvihm? Ma ju ei palunud mõttetut seenevihma. Klaverit pole veel igastahes kohanud, vist läks õnneks. Õhtu kohta ei oska ma midagi õelda..peame ainult aivariga veini ja tindella kokku keevitama.

Homme pean veel tööle minema, see nädal olen ma natukene lahjalt esinenud.

ja ma pean vastu, pean pidama!