Haarasin öösel oma telefoni ja võtsin vastu, lõpuks!  Esimese kõne panin ma muidugi kohe  kinni.  Helistajateks oli Karl ja Aimar. Nad oli prallel. Kutsusid mind kõrval majja. Minutiga olin ma riides ning juba välja suundumas. Seltskond oli uus ja kirju, pigem rohkem uus. Kaineid inimesi praktiliselt ei eksisteerinud. Naissugu oli vähemuses,lõpuks jäin ma puhta üksinda. Naer, muusika ja kaardid- need olid teemas! Äravajumisi oli rohkem kui oleksin arvanud.