Päev läks tegelikult päris toredasti. Hommikul poleks ma nii arvanud. Ebameeldiv on sõita hommikul bussiga tööle, kui väljas on ühtlaselt hall ja sajune. Tundus nagu vihm ei tahtnudki lõppeda. Mida aeg edasi-seda selgemaks kõik läks. Lõunaks oli päike välja tulnud.Täna käisid meil ka külalised Maarja külast. See oli minu esimene kokkupuude nendega st teistsuguste inimestega. Muljed nendest olid üllatavalt positiivsed. Võib-olla liigagi, aga nii palju pealehakkamist nende poolt. Müts maha. Pärast saatsime nad ilusti ära, üks sümpaatne noormees surus isiklikult mu kätt. See oli kuidagi liigutav!