mai 2011

Vaikne päev, vaikne tööpäev. Tööl olen ma alati vaikne ja täitsa omaette. Uskuge või mitte. Kui ma tahaksin, võiksin ma enda vaikimis maailmavõistluseid korraldada. Päevast päeva tegeleksin ma muidugi üle trumpamistega. Kohvipausidel \” aelen\” ma rohus ja olen muusikamaailmas, lõunapausidel ma ei kavatsegi enam käima hakata. Pool tundi niisama istumist? Ei,aitäh!  Rääkides nüüd inimestest , […]

Loe edasi »

Segased tunded vallutavad meeled. Kord on hea, siis halb. Mõnikord näib, et keegi on asendamatu, teisel hetkel ei tahaks temast kuuldagi. Teinekord tahaks rääkida ja mitte kunagi vaikida, kuid sageli on hetki, kus sõnad on otsas ning häälepaelu tugevalt pingutades ei välju neist piuksugi. Mõnel hetkel tahaks naeratada, särada nii, et ka päike tuhmuks, teisel

Loe edasi »

Täna ma reaalselt eirasin oma äratuskella. Suutsin eirata seda senikaua, kuni tuli kersti mu tuppa ja käskis selle kohe  kinni panna. Ta oli kuri, ma oleks ka olnud. Suhkruta kohv polegi nii hull. Kui ma juba suhkrust olen suutnud loobuda, ehk tuleb ka päev, mil ma enam piima kohvi peale ei taha. Ma oleksin ise

Loe edasi »

Hommik ja lõuna oli täis märga vihma, kohutavalt palju kurja tuult ning äärmiselt  halbu emotsioone. + täna oli täiesti füüsilise tegevuse päev, mis on hea! Käisin jooksmas, koguni seda kaks korda. Alguses üksinda, pärast oma jooksukaaslasega.   Tegelikult, kui nüüd päris aus olla, olen ma äärmiselt väsinud. Ma nüüd lähen, headööd! 04.40 tervitan ma teisipäeva! Elagu

Loe edasi »

Päev oli täis erinevaid inimesi. Õhtuks seadsime oma sammud linna poole. Tegelikult oli  terve päev täis sarkasmi. Väga hea, et on inimesi, kes viisakalt sellega kaasa tulevad. Jõudsime jooksmas ka käia. Seekord tegime me suure suure ringi. Nelikümmend viis minutit pole nalja asi.Tempo oli mõnus ja ühtlane. Magasime sisse. Sellepärast ma turtsungi ja olen veidi 

Loe edasi »

Haarasin öösel oma telefoni ja võtsin vastu, lõpuks!  Esimese kõne panin ma muidugi kohe  kinni.  Helistajateks oli Karl ja Aimar. Nad oli prallel. Kutsusid mind kõrval majja. Minutiga olin ma riides ning juba välja suundumas. Seltskond oli uus ja kirju, pigem rohkem uus. Kaineid inimesi praktiliselt ei eksisteerinud. Naissugu oli vähemuses,lõpuks jäin ma puhta üksinda.

Loe edasi »