Täna algas mu suvi, kuigi olen kaks kuud hiljaks jäänud. Tegelikult tahsin ma rääkida sellest, et mul on terve õhtu lõhesaia isu olnud. Sellega seoses läksin ma mõtetes eelmise aasta detsembrisse. Ja muidugi on olemas asju ja hetki, millest ma tahestahtmata puudust tunnen, aga selge on see, tagasi ma neid  enam ei tahaks.

Kell on kaks läbi, pean veel viis tundi üleval püsima, et ma jumala eest sisse ei magaks, sest ma pean jõudma hommikusele rongile, mis suundub Tartu! Mul on kõik pakkimata ( paanika, paanika). Täna oli ka mu viimane tööpäev, algus oli kurnav, õhtu poole hakkas mul juba natukene kahju. Samas, ma olen sitaks õnnelik, mul on veel TERVE augusti kuu ja mida see tähendab? Täis hääletamist, telkimist, tartuffile tahaksin ka jõuda ning lõpetaksin viru folgiga. Muidugu ei saa ka unustada suve-lõpetamise-grillõhtut, kui seda saab niimoodi nimetada.

enne suuremaid seiklusi, lähen ma tartusse ja puhkan end välja. Avastan kaltsukaid ja tartueluolumelu, just siis, kui kõik on viljandis!