Ma ei osanud olla, käituda, ega midagist õelda. Sinu nägemine mõjub mulle alati nii (on mõjunud), seda just viimasel ajal. Olen sind varem linna peal  korduvalt näinud, aga seda alati turvalises kauguses,niiet nägemine on olnud ühepoolne. kuigi, aegajalt leian ma end su blogi lugedes. Naljakas võimis?  Võib-olla sellepärast, et oled seotud nii mitmete  minu mälestustega. Võib-olla on raske ka tunnistada, et tegelikult ma igatsen sind. Võib-olla tahaksin ma aega tagasi keerata, teha näo, nagu poleks meil kunagi midagi valesti läinud. Ja puntki paneb Adam!