Vahelduseks on hea kodus olla. Kuigi siia jõudmine oleks mulle kohe kindlasti raskusi valmistanud, kui ma poleks autoga saanud. Hommikul magasin sisse, esimese rongi peale jäi minemata, tegelikult polnud mul üldse enam mingisugust viitsimist. Õnneks emme teatas mulle hea uudise, muidu ma poleks arvatavasti siia tulnud. Päevad ja ööd on juba ammu sassis. Eile olin ise enda pealegi vihane. Ma lihtsalt vajusin korduvalt televiisori ette ära. See ei ole see, mis ma tahtsin. Ma olen pahur ja tujukas, turtsun ja aegajalt mõtlen isegi üle. Oh seda õnnistust. Ma lihtsalt pean saama mingisuguse rütmi, peale öötööd kohe magama minema, mitte, et ma päeva peale vajun ära. Ükspäev magasin ma ainult 2,5 tundi, arvestades seda, et hommikul tulin töölt ning õhtul läksin tööle.  Jah, ma ei maga piisavalt, aga ma peaksin magama. Korteris on üleüldse selline huvitav olukord, mitte jälle selline, nagu me vaimusilmas ette olime näinud. Süsteemid tuleb paika panna, ehk siis muutub asi veidikene meeldivamaks.

* kodus pole midagi muutunud ainult, et kalle on endiselt kadunud. See teeb mind rohkem kurvemaks kui arvanud olin. Kaspar on endiselt üks suur pugeja, mitte õelda, et perselakkuja(tegemist on koeraga)! Olen jälle üksinda, emme peaks peatselt jõudma. Televiisor laguneb, vähemalt on veel pilt ees, ning ma saan vaadata oma lemmikumat kanalit, milleks on investigation discovery. Sellest olen ma küll äärmiselt palju puudust tundnud. Täna ja homme peaks natukene toimetama, õhtuks peab olema asjad pakitud, et sõita homme õhtul tagasi oma tartukoju. Seekord võtan ma õmblusmasina kaasa, et saaks sellega tegutseda. Kuu lõpus külastan ka abakahni( see on saanud üheks mu lemmikumaks poeks+ seal on mitemid erinevaid allahindlusi). Kuu lõpp on üldse tore, veel toredam on see, et palgapäev on kuu viimasel päeval.

oleks võrkkiik korras, oleks ma väljas ning naudiks kohvi. Tegelikult ma hakkasingi lõpetama, ma arvan. Lähen ja panen selle undava teleka ka nüüd kinni.

Jälle kirjutamiseni.