Eile me varjupaika ei jõudnud. Elisabeth magas sisse ning kella kolmeks oli võimatu kohale jõuda. See-eest aitasin tänava peal ühte pimedat meest, kelle ma õige bussi peale panin. Mu kõrval seisvad noormehed aitasid ühte neidu, kellel kott katki oli läinud ning selle sisu tänavale oli kukkunud.

täna hommikul magasin ma esimest korda sisse. Kaastöötajatele pakkus see natukene nalja, kuid minu meelest on see päris kurb! Ma reaalselt magasin pool tundi sisse, ainuke võimalus on esimese bussi peale hüpata, mis väljub 5.59