See on üks esimesi kordi, mil olen ma enne Hendrikut üleval ja seda omal vabal päeva. Sest argipäeviti olen ma juba pool viis hommikul tööl.Nüüd proovin tasakesi arvuti taga askeldada, et teda mitte äratada. Homsest hakkab mu tavaline töönädal pihta. Päris harjumatu on olla kaks päeva kodus ja teha mitte midagi. Laupäeva õhtul tegin ma oma teise tööga lõpparve, pärast seda suundusime me kõik koos linna. Seltsis segasem nagu õeldakse.  Selgus, et Kristjan elab mu kõrvaltänavas. Nägin ka maailma parimat Elarit. Tegelikult on mul olnud teda alati nii hea meel näha, seda kasvõi viivuks aga seekord veetsime me koos natukene rohkem aega koos. Suundusime Krooksu, enne seda tegime me peatuse ühel lastemänguväljakul. Lasime taevasse ühe hiina laterna. Sitaks ilus oli. Krooksus otsutasime mängida monopoly, sest tavalisi kaarte neil ju polnud. Kolm läbi suundusime me koju, teised jäid zavoodi ning nende missiooniks oli leida mingi normaalne söögikoht. Tegelikult, kas just normaalne aga neil oli lihtsalt kõht nii tühi. Nüüdsest eile päev oli täis uimasust, kuigi hommikul olime me lausa töömesilased, kes koristasid terve korteri ära. Õnneks on meil väike pesa. Kuidagi oli nii juhtunud, et lasime korral kaduda. Võib-olla on ka süüdi minu meeletustes kogustes riietes. Tänaseks päeva ülesandeks on mul otsida kedagi siit lähedalt, kes omaks pesumasinat. Sest mul on päris villand juba käsitsi pesemisest. See on üks mugavusi, mille pärast igatsen natukene ravilat. Eile öösel olin sunnitud minema oma pereliikmele bussijaama vastu, et talle ööks ulualust pakkuda. Linn oli inimestest tühi ning kohati oli tegu päris kurjade  tuuleiilidega. Täna magasinma üldse päris halvasti + nägin päris rõvedat und. Kella kuust olen juba üleval olnud, rüüpan siin õe toodud cappuccinot ning lasin salatil hea maitsta.

Vana-aasta plaanide kohaselt oleme me Tartus, tegelikult ka. Kui meenutada oma eelmisi vana-aasta õhtuid, siis ma võin väita, et katuse peal uue aasta vastuvõtmine oli kõige omapärasem. Nüüd tuli isu lõhesaia järele. No kurat.