Sest lapsed peavad sinna jooksmaja laevad peavad sinna kaduma ja varbad peavad saama märjaks.
2011
Blogi kirjutamine on jäänud tahaplaanile, internetis käimine ei paku enam sellist pinget nagu seda enne. Võibolla on asi selles, et hetkel on kõik mu käe ulatuses, mida ma eluks vajan. Pealinnast siis niipalju. Hääletasin liikuva hooramaja peale, mille olid ilmselgelt Juutide poolt kaunistatud. Nii palju sitse-satse, lõhnaküünlaid,rippuvaid mänguasju pole ma veel kellegil näinud. Tegu oli
Soome peatükiga on asjad ühel pool. Maastik oli muidugi lummav, kõik need mäed, järved,teed.. Sõit koju oli masendavalt pikk ja perse kukkunud. Liiga palju erinevaid transpordi vahendeid, kõike oli liiga palju.. ja tundus, nagu see oleks igaviku kestnud. Tegelikult vahet pole, ma ei oska midagi enam kirjutada. Eilne päev oli hämmastavalt ilus. Ma elaksin nagu
Tundub, et pilvelaevad, tumedas suvetaevason jäänud kahevahele. Kas tuleks jõuga sõuda, et auga koju jõuda või jääda natukeseks veel. Siin keset tähesära kindlasti kuluks ära väikene puhkus teha teel. Ja pisut raadio kaudu kuulata tuulte laulu, ning vähe lahutada meelt. Vist pidi öö meid kokku viima, sest selles siin ei pääse mööda. Jää mu kõrvale,
kell on pool kolm. Tulin tantsupeolt tulema. Haisen suitsu ja alkoholi järele, rummi mõju pole ka veel kuskile kadunud. Tantsitud sai palju, alustasin jala valgeks tegemist Reedaga! Kurat, kuidas küll Reet\’a käänata. Noormehed tikkusid ligi, tantsisin mitmetega. Paljud kiitsid mu tantsuoskust(naer) Enda arust ma ei oska valssi tantsidagi, ma ei küündi isegi selle lähedale. Mul
olen elus kuid seda vaevu. pean paar päeva ilma intertita läbi elama, ehk isegi nädal. Siis mul enam vahet pole, sest siis olen ma juba eestimaa poole teel. mul on rummi ja mu näpud enam ei taha minuga koostööd teha pea veel ei kumise varsti tantsulkale. Sportlik huvi. Kuna see üritus toimub kaks korda aastas.