2011

Täna oli kõige naerurohkeim ning perversseim tööpäev. Nilbusi lendas siit-sealt, igast nurgast. Mingi hetk me ei jaksanud enam .. naerda. Mitte seda, et me  seal ainult nalja teeksime. EI EI. Me teeme tublisti tööd, ainult läbi naeru, et seda talutavamaks muuta. Nagu täna. ja täna suhtlesin ma telefonis, oma kahe kõige armsamaga. Nende häälte kuulmine

Loe edasi »

Armastus on – kui väike valge draakon, kes naeratab, teeb pai ja paneb oma pea pisut vasakule viltu ja ühe silma mõnust kinni. Usk jälle on see, kui väike valge draakon läheb õue, vaatab üles, lööb tiivad lahti ja tõuseb lendu. Raivo J. Raave  

Loe edasi »

Hommik algas kiiresti..õigemini hommik oli kiire. Sest sisse magada pole olnud kunagi meeldiv. Pidime kümne minutiga jõudma end valmis, tehes asju, mis tavaliselt pool tundi aega võtavad..peata kanad nagu me  tol hetkel olime. Kõige tähtsam on see, et me jõudsime praamile. Õues oli muidugi marukülm.. Kuna autos oleks olnud pool tundi päris külm magada, otsustasin

Loe edasi »

Homsed lamedused võite te enne juba endale sisse istuda. See on kõik  ennetamiseks. Mina ei taha teie suust midagi kuulda. Aitäh! Uskuge mind, saan ka ilma selle päevata edasi elatud.  Ärge loopige sõnu tuulde, sõnad pole raiskamiseks, eriti need, mis südamest ei tule. Samas, ..homme on meie kuupäev, tegemist on ilusa kuupäevaga! See on meie

Loe edasi »