2011

Ärme laseme nüüd ajal minna raisku, lihtsalt parajaks me aega ka ei tee: tundub – vaja on meil teineteise kaissu et me tunneme – see on see on see.

  täna ma veritsesin korduvalt. Verd lahmas aga jäin ellu. Tööl oli tegus. Käisin lõunapusi ajal kodus, tegin teen ning nautisin  kümme minutit voodit. Läksin tagasi ja tegin veel tööd.  Anuta on tegelikult üpris igav, samas, homme on sama olukord. Jalgade peal on sinikad ka. Läheb hästi. Tegelikult mitte väga. Kurjapeanael

  I need you here for a new day to break    

üks peaaegu sulanud valge sokolaaditahvel,poolteist liitrit piima, märkmik ning üks nohisev töökaaslane.  Jobud, need olid mu enampakkumised teile! Tehke mis tahate aga ma ei suuda oma unereziimi sisse lülitada, isegi siis kui ma seda väga soovikasin. Ma võin küll end niimoodi läbi põletada aga kes sellele praegu küll mõtleb? ja olgu tervitatud Veebrurai kuu! Olgu

hommikul oli juba kõik vale. Uni oli magusam kui kunagi varem. Pigem ärkaks juba iga hommik kell viis ülese, mitte kell kuus, sest see on kuradima vaevaline. Kohvi ei teinud, võileibu ei meisterdanud kaasa. Praamiga sõitsime pool tundi, kuidagi vaikne oli mikrobussis. Ma arvan jätkuvalt, et meid on üle makstud. Sest kui võtta kõik need

Sõrmida oma sõrmi sinu sõrmedega, puudutada su keha oma kehaga, kuulata su südamerütmi.. tegelikult tahaks viibida su teki all ja koos sinuga unne vajuda, unustades maailma ja elu, et see saaks kesta lõputult.    

hommikune \” päikesepaiste\” ei mõju hästi. Olen elus, kuigi natukene roheline. Aegajalt on marslase tunne. Tänane toiduvalik on sama, mis oli eile. Praemuna või siis praemuna. Homme poodi. Nii tahaks süüa süüa süüa süüa . Vabal ajal me räägimegi ainult toidust,mida meil ei loomulikult ei ole. täna ma kukkusin, sain haiget, käed on marraskil ja