Nädal aega üksi ja kass on juba majas. Nüüd on veidi raskem, kõige rohkem kannatab vist Luna. Kuigi ma üritan igapäevaselt parki jõuda, koguaeg see siiski ei õnnestu ja kui õnnestub, veedan pargis suhteliselt vähem aega kui tavaliselt. Ahju olen ka kütnud- 3 päeva oli soe, kütsin vist veidi üle. Ja Luna norskamine on muusika mu kõrvadele ning äärmiselt armas on see, kuidas ta mulle õhtuti kaissu pugema on hakanud. Mittekoerainimesed ei saa sellest aru, koerainimesed mõistavad mind poole lause pealtki. Ma nüüd lõpetan tänaseks.